Diiselkütuse liitrihind tõusis 1,580 euro pealt 1,599 euroni. Mootoribensiini 98 liitri eest tuleb välja käia 1,800 euro asemel 1,849 eurot.
Ka eelmisel nädala toimus bensiinijaamades järsk hinnatõus, kuid sama kiirelt langetati ka hind allapoole tagasi. Toona kommenteeris Olerexi tegevjuht Piret Miller, et hinnatõus oli tingitud sisseostuhinna tõusust, mis algas eelmisel nädalal. „Eesti turg on väga konkurentsitihe ning turuosalised reageerivad kiiresti turumuutustele,“ tõdes Miller.
Lähikuudel on oodata hindade volatiilsust. Miller märkis, et erinevad sõjakolded ning Lähis-Idas toimuvad sündmused omavad suurt mõju kütuste hindadele. „Näiteks Punase mere sündmused on märkimisväärselt kergitanud tankerite tasusid, mis kergitab kütuste hindasid. Vastukaaluna on nõrgem majanduse väljavaade ning kõrged intressid surumas hindasid allapoole,“ lisas ta.
„Naftasaaduste turud on viimase kuu jooksul olnud tavapärasest rohkem närvilised seoses Ukraina droonirünnakutega Venemaa rafineerimistehastele,“ sõnas Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna. Eelkõige ollakse mures, millistes mahtudes säilivad Venemaa toodete eksport ning kuidas kogused mõjutavad nõudluse ja pakkumise tasakaalu.
Kärsna märkis, et Eestis müüdavate kütuste hinnad sõltuvad maailmaturu muutustest. Ta lisas, et viimastel päevadel on bensiini maailmaturu hinnad kasvanud 5%, mis jõudsid samas suurusjärgus ka Eesti tanklatesse. „Bensiini nõudlus kasvab kevadel ning nõudluse tipp on suvi. Diislikütuse hinnad on püsinud stabiilsena ja hindade kõikumine on olnud paari sendi piires,“ märkis Kärna. Ta lisas, et kütuseturul on tihe konkurents tihe ning tarbija on muutunud hinnatundlikuks. Seetõttu püütakse saada kliendi tähelepanu väikeste hinnalangetustena, millele konkurendid reeglina koheselt reageerivad.
