Riik emiteeris 250 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju

Eesti riik emiteeris 2. aprillil vähempakkumisega oksjonil 106 miljoni euro väärtuses 6-kuise ja 144 miljoni euro väärtuses 12-kuise tähtajaga võlakirju.

Emiteeritud 6-kuiste ja 12-kuiste võlakirjade keskmine tootlus tähtajani oli vastavalt 3,853 ja 3,601 protsenti.

Võlakirjad emiteeriti rahandusministri 2020. aastal kinnitatud lühiajaliste võlakirjade programmi raames. Raamistik annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuise tähtajaga võlakirju, mille kulukus sõltub emiteerimishetke turutingimustest.

SEB kapitaliturgude maakleri Erik Lauri sõnul leidis säärane oksjon viimati aset möödunud aasta septembri lõpus, kui Eesti lühiajalisi võlakirju müüdi 285 miljoni euro ulatuses, millest 6 kuu kestvusega paberid moodustasid 81 ja 12-kuulised 204 miljonit eurot. Kaalutud keskmiseks tootlusteks kujunes toona vastavalt 4,088 ja 4,111 protsenti.

Kuna kuue kuu euribor on poole aasta tagusest tasemest langenud ca 30 baaspunkti ning 12 kuu raha hind on kukkunud pea 50 baaspunkti, oli oodata, et seekord saab Eesti riik laenu märksa madalamatelt tasemetelt.

Pikema kestusajaga Eesti riigi võlakirjad kauplevad siiski oluliselt madalamatel tasemetel. Rahvusvahelistel turgudel noteeritud 6, 8 ja 10 aasta pikkuste paberite tootlused jäävad vastavalt 3,05, 3,2 ja 3,4 protsendi tasemetele.

Sarnaselt möödunud aastal toimunud oksjonile oli ka seekord osalemine lubatud vaid professionaalsetel investoritele. Kui toona oli minimaalseks pakkumise mahuks miljon eurot, siis seekord sai oksjonil osaleda minimaalselt 100 000 euroga.

Täiendav info on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Lisaks Eestile emiteeris täna võlakirju ka Leedu. Nende kahe ja poole aastase võlakirja tootluseks kujunes 3,35 protsenti.