Eesti hinnatõus sai taas hoo sisse. Ökonomist: kallinemine on väga suur

Veebruaris peatunud tarbijahinnad tõusid märtsis kuu võrdluses 0,44%, näitab statistikaameti kiirhinnang.

„Tegemist on järjekordselt väga suure kallinemisega kuises võrdluses ning halva uudisega nii Eesti ettevõtetele kui ka tarbijatele. Kasvavad hinnad söövad ära palgatõusu mõju ostujõule, mistõttu ei ole kasvamas ka müüginäitajad,“ kommenteeris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Majandusanalüütiku sõnul on hinnatõusu taga mõningane kütusehindade tõus, kuid kõrgema käibemaksu samm-sammult rakendamise pärast kallinevad ka teenused ja osa kaupu.

Aasta võrdluses tõusid hinnad 4,1%, mis jaguneb kahe poolaasta peale võrdselt. Kui esimese poole aasta hinnataset kergitas peamiselt energiatoetusmeetmete lõpp, siis teise poolaasta hinnatõusu taga on käibemaksutõus.

„Kaupmehed püüavad kliente jätkuvalt soodushindadega, mistõttu on võimalik paindlikult tarbides ja odavamaid kaupu ostes märkimisväärselt kokku hoida. Samas, hinnaindeksis see ei kajastu, sest seal jälgitakse konkreetse ostukorvi hinna arenguid,“ selgitas Uusküla hinnastatistika tagamaid.

Luminori peaökonomisti sõnul pärsib taas hoo sisse saanud hinnatõus Eesti majanduskeskkonda. „Eesti hinnatõus on terves Euroopas üks suurematest. See mõjub jätkuvalt negatiivselt Eesti majanduse hinnakonkurentsivõimele, mis on niigi palju kannatada saanud, sest hinnatase on võrreldes koroonaeelse tasemega märgatavalt rohkem tõusnud kui Euroopas keskmiselt,“ tõdes Uusküla.