Viimasel paaril aastal on tekkinud üha rohkem murelikke firmaomanikke, kes on usaldanud oma ettevõtte vedamise tegevjuhtidele ja kes ise ei viibi igapäevaselt ettevõtte juures. Ühel hetkel on omanikel tekkinud kahtlus, et ettevõtte varadega ei käituta eesmärgipäraselt ning pahatihti on sellised kahtlused osutunud ka põhjendatuks, kirjutab KPMG vanemfinantsnõustaja Immo Ilmjärv.
Ilmjärv toob KPMG kogemuse põhjal välja kümme levinumat viisi, kuidas tegevjuhid võivad ettevõttest raha välja kanda või kahju tekitada.
Tehingud seotud osapooltega
Tehingute tegemine seotud osapooltega ei ole ilmtingimata probleemne, eeldusel et need on tehtud ettevõtte parimates huvides ja õiglase turuhinnaga. Paraku võib esineda juhtumeid, kus sellised tehingud on ettevõttele kahjulikud või millega sisuliselt kantakse raha ettevõttest välja. Selliseid tehinguid võidakse esitleda kui igakuiseid teenuslepinguid, kuid tegelikkuses mingisugust teenust ei osutata. Siinkohal on oluline tuvastada seotud osapooled – tegevjuhiga seotud ettevõtted ning tema lähedaste ja sõprade-tuttavate ettevõtted. Tuleb hinnata, kas need tehingud on seotud ettevõtte põhitegevusega ning kas need vastavad turuhinnale, millega mõni kolmas osapool oleks valmis samu teenuseid osutama.
Pereliikmete töölevõtmine
Oleme näinud juhtumeid, kus tegevjuht võtab tööle enda pereliikmeid, kuid maksab neile turust oluliselt kõrgemat palka, kuigi neil ei pruugi olla antud töökohal vajalikku kvalifikatsiooni. Veel drastilisem näide on see, kui pereliikmed on tööle võetud fiktiivselt, aga tegelikult tööd ei tee.
Sularaha väljavõtmised
Ettevõttest võetakse regulaarselt välja sularaha ning seda märgatakse alles siis, kui on hilja. Ettevõtte raamatupidamises võidakse seda varjatult kajastada nõudena. Juhul, kui tegemist on suures ulatuses sularahaga arveldavate ettevõtetega, ei ärata suured sularahasaldod raamatupidamises tähelepanu.
Välislähetused
Tegevjuhi regulaarsed välislähetused nii Euroopasse kui ka kaugemale. Kõik lähetustega seotud kulud (lennupiletid, hotellid, lähetusrahad) jäävad ettevõtte kanda, kuigi need ei ole firma tegevuse seisukohalt vajalikud. Oleme KPMG-s näinud olukordi, kus ettevõtte kanda jäävad ka tegevjuhi pere reisimisega seotud kulud. Seega on väga oluline aru saada, kas lähetusreisid on ikka seotud ettevõtte äritegevusega ja kas need on otstarbekad.
Laenude väljastamine
Kui ettevõtte põhitegevus pole seotud finantseerimisega, siis ei ole põhjendatud ettevõttest kolmandatele osapooltele laenude väljastamine. Siin tekib kaks olulist probleemi – esiteks, kas neid laene väljastatakse turust oluliselt madalama intressimääraga ehk sellega jääb ettevõttel saamata osaline intressitulu. Või on laenud väljastatud eesmärgiga need hiljem ebatõenäoliselt laekuvate laenudena ettevõtte bilansist maha kanda.
Toodete ja teenuste müük alla turuhinna
Allahindluste tegemine suurklientidele ja erinevad boonusprogrammid on üldjuhul üsna tavapärased, aga küsitavusi tekitavad ühekordsed suuremad allahindlused, mis ei ole põhjendatavad ja mis ei ole tavapärane äritegevuse osa. Seda eriti siis, kui allahindlused on tehtud tegevjuhi korraldusel temaga seotud isikutele või sõpradele.
Isiklikud kulutused ettevõtte kuludes
KPMG soovitab regulaarselt kontrollida, kas kõik tehtud kulutused on ettevõtte põhitegevusega seotud ja otstarbekad. Oleme puutunud kokku näidetega, kus tegevjuht kasutab ettevõtte raha ja vahendeid ka isiklikel eesmärkidel, nagu näiteks endale või pereliikmetele tehnika (telefonid, arvutid, kellad), riiete, kunsti jne soetamiseks.
Ebasoodsad tarnelepingud
Tarnelepingud on oluline sõlmida ettevõtte huvidest lähtuvalt, kuid oleme puutunud kokku erinevate näidetega, kus tarnelepingutega on kas tahtlikult või tahtmatult kahju tekitatud. Näiteks võib tarnelepingul olla vahelüli, kes ei ole lõplik teenusepakkuja, kuid saab siiski lepingu mahust olulise tasu. Seega tekib küsimus, kas sellise vahendustasu maksmine on otstarbekas.
Kliendid maksavad osutatud teenuste või kauba eest kolmandale osapoolele
Ettevõte osutab küll teenust või tarnib kaupa kliendile, millega tekib otsene kulu, kuid raha selle eest ei laeku. Selle asemel väljastab müügiarve kolmas osapool ja ka raha laekub kolmandale osapoolele.
Fiktiivsete arvete kajastamine põhivarana
Põhivara soetuse puhul esitatakse fiktiivseid arveid, mille eest tegelikult tooteid ega teenuseid ei soetatud ega osutatud. Need arved kapitaliseeritakse põhivarana ja kasumiaruandes kajastatakse edaspidi selle põhivara amortisatsiooni. Sellised arved võidakse peita suure põhivaraobjekti koosseisu, kus suurem amortisatsioon tekitab vähem küsimusi.
Võib arvata, et majanduse vindumise ajal võib ebaausate võtete kasutamine rohkem levima hakata. Ülaltoodud tähelepanekud on valik ohumärkidest, mis viitavad, et midagi on valesti ning oleks õige hetk läbi viia täpne analüüs. Juhul, kui neile ohumärkidele piisavalt vara tähelepanu ei pöörata, võib olla juba hilja ja selle tulemusena on ettevõttele ning selle omanikele tekkinud oluline rahaline kahju.