Liha tootmine ja tarbimine väheneb. Eriti halvasti läheb sealihal

Statistikaameti andmetel vähenes liha tootmine 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 5 protsenti. Kahanenud on ka enamiku põllumajandusloomade, sh veiste, lammaste ja kitsede arv. Samuti on viimastel aastatel veidi vähenenud liha tarbimine.

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 241 000 veist, 275 000 siga, 59 000 lammast ja kitse ning 2,2 miljonit kodulindu. Aastases võrdluses on enim muutunud lammaste arv, mis vähenes 13 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul toodeti 2023. aastal viimase viie aasta väikseim kogus liha. „Liha toodeti Eestis kokku 75 600 tonni, sealhulgas 39 800 tonni sealiha, 22 900 tonni linnuliha ja 12 400 tonni veiseliha. Lihatoodang kokku vähenes 5 protsenti, sealhulgas sealihatoodang 10 ja linnulihatoodang 1 protsenti. Veiselihatoodang aga suurenes 3 protsenti,“ täpsustas Kirs.

Eestis söödi mullu 100 600 tonni liha, mis on 3 protsenti vähem kui aasta varem. Kõige enam tarbiti sealiha – 37,9 kilogrammi inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,6 kilogrammi, veiseliha 7,7 kilogrammi ning lamba- ja kitseliha aastane tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta.

Liha ja toodetes sisalduva liha sissevedu on veidi suurenenud. Liha imporditi möödunud aastal Eestisse 74 800 tonni, seega suurenes import peaaegu 2 protsenti.

Toodangu ja väliskaubanduse andmete alusel arvutatakse välja arvestuslik tarbimine. Jagades toodangu tarbimisega võib ligikaudselt arvutada lihaga isevarustatust. Eelmisel aastal toodeti Eestis 75 protsenti tarbitavast lihast. Liigiti oli lihaga isevarustatuse tase erinev: sealihal 77%, lamba- ja kitselihal 83%, linnulihal 61% ning veiselihal 118%.