Rahandusministeeriumi prognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 0 protsenti

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel kujuneb tänavuse aasta Eesti majanduskasvuks null protsenti, tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 3,3 protsendi võrra.

Ministeeriumi teatel näitab nende värske kevadine majandus- ja rahandusprognoos, et eelmise aasta teises pooles olid tagasilöögid välisnõudluses oodatust suuremad ja loodetud pööret majanduse taastumiseks ei ole veel toimunud.

Siiski on viimasel paaril aastal Eesti majanduse arengut takerdanud tegurid nende arvates taandumas – hinnakasv taltub, palgakasv jätkub, intressid hakkavad ajapikku alanema ja suurt tööpuudust ei ole, loetles ministeerium.

Keskmise palga reaalkasvuks prognoosib rahandusministeerium tänavu 2,5 protsenti, sama suurt kasvu oodatakse ka järgmisest aastast. Keskmine palk peaks tänavu olema 1944 eurot ja tuleval aastal 2042 eurot.

Sisenõudlust pärssinud tegurite mõju hakkab ministeeriumi hinnangul vähenema ja inflatsioon pidurduma, sest energiahindade ja toiduainete hinnad enam ei kasva endises tempos. Tarbijahindade kasv peaks prognoosi järgi olema sel aastal 3,4 protsenti. Järgmistel aastatel peaks inflatsioon veelgi aeglustuma.

„Hinnatõusu tipp on läbitud, sisemaine hinnasurve on vähenemas, energiakriisi taandumise mõjul on energiahinnad alanenud ning toormehinnad maailmaturul stabiliseerunud ning alanemas,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Töötus kasvab sellel aastal prognoosi järgi mõõdukalt: töötuse määraks kujuneb 7,2 protsenti. „Tööpuudus sel aastal küll mõnevõrra kasvab, kuid töötuse suurt hüpet rahandusministeerium ei prognoosi,“ lisas minister. Suurem taastumine toimub siiski 2025. aastal, mil majanduskasv ulatub 3,3 protsendini.

Samas näitab prognoos ka seda, et ilma eelarvepuudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb eelolevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu.

„Kuna suur osa riigieelarve strateegias ette nähtud meetmeid on jõustamata, näeme rahandusministeeriumi põhiprognoosis endiselt suurt eelarvepuudujääki,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe. „Prognoosist välja jäänud, kuid eelarvestrateegias ette nähtud otsuste mõju arvestamiseks oleme seekord koostanud prognoosile täiendava lisastsenaariumi,“ lisas ta.

Prognoos näitab ka ministeeriumi arvates ka seda, et kokkulepitud riigieelarve ja riigieelarve strateegia on endiselt asjakohased. Valitsussektori puudujäägi viimine riigieelarve seadusega ette nähtud rajale nõuab aastatel 2025-2028 küll suurt pingutust, aga sügisel riigieelarve strateegias riigirahanduse korda tegemiseks otsustatud meetmete maht on vajaliku tulemuse saavutamiseks piisav.