Kalle Kose: aktsiaturud ei leia põhjust, et pikemat langust ette võtta. Tõehetk on tulemas

Märtsis jätkus peamistel aktsiaturgudel rekordtasemete ületamine ning mõningastele kõhklustele vaatamata ei näi turuosalised praegu leidvat piisavat põhjust, et paaripäevasest nõrkusest pikemat langust ette võtta. Peagi avaldatavad kvartalitulemused annavad ehk esimest märku sellest, kas aktsiahinda paisutanud tehisintellekt/AI on pelgalt võlusõna raportites või määrab tuleviku suunda, kirjutab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.

USA aktsiaindeks S&P 500 kerkis kuuga 3,1% ning aasta algusest alates oli indeks märtsi lõpuks tõusnud 10,16%. S&P 500 uuendas ridamisi kõigigi aegade tippu ning sel aastal on indeks rekordtaset kõrgemale nihutanud juba 22 korda. Globaalne aktsiaindeks MSCI ACWI tõusis märtsis 2,9% ning kuulõpu seisuga oli indeks aasta algusest alates kerkinud 7,8% (eurodes mõõdetuna +10,2%).

Pullituru algfaasis on tugev tõusuhoog tavapärane

Viimase viie kuuga on aktsiaindeksid S&P 500 ja MSCI ACWI püstloodis ülesse sõites kerkinud vastavalt 25,3% ja 23,1% ning seetõttu on kasumivõtmine juba mõnda aega päevakorras. Pilk ajalukku näitab, et sedavõrd püsivad tõusutrendid ei ole siiski midagi väga haruldast. Globaalne aktsiaindeks on alates 1970. aastast (MSCI World indeks enne 1988. aastat, MSCI ACWI indeks pärast seda) pullituru perioodide jooksul püsinud keskmiselt 104 kauplemispäeva ilma 5% ületava korrektsioonita. Märtsi lõpuks täitus indeksil 106 päeva, mil sellist langust ei ole olnud.

Oma ligi 100 aastase ajaloo jooksul on S&P 500 perioodil novembrist märtsi lõpuni suutnud vaid 13 korral näidata viiekuulist positiivsete tootluste seeriat. Üheksa kuud hiljem ehk kalendriaasta lõpuks näitas indeks positiivset tootlust kõikidel juhtudel ning mediaantootluseks sel perioodil kujunes vastavalt 11,4%. Seega on aktsiaturgude tugev momentum üldjuhul viidanud, et tõusutrendil on eeldusi jätkuda. Lühiajaliselt tasub jälgida peamisi võtmevaldkondi, mis suurima tõenäosusega lõpuks siiski ulatuslikuma kasumivõtmise toovad: makronäitajad, rahapoliitika ning ettevõtete majandustulemused.

Makronäitajate koondpilt positiivsete ootuste rajalt hälbimisele ei viita

Kas aktsiaturgude praegune optimism on põhjendatud või mitte, sõltub vaatenurgast. Need, kes loevad ralli üheks peapõhjuseks makromajanduse positiivset tausta, ei pidanud ka märtsis pettuma. Kuu jooksul avaldatud ettevaatavad PMI indeksid tõid täiendavaid märke sellest, et majanduskasv on alates eelmise aasta lõpust paranenud, kusjuures nelja suurima arenenud riigi majanduskasv saavutas märtsis üheksa kuu kõrgeima taseme.

Samal ajal püsis hinnasurve pandeemiaeelsete standardite kohaselt kõrgenenud tasemel, eelkõige teenindussektoris, kuid mõnel juhul ka töötlevas tööstuses. Kaupade ja teenuste müügihinnad kasvasid kõige järsemalt Ühendkuningriigis. Järgnes USA, kus inflatsioon kiirenes märtsis teist kuud järjest. Ka Jaapanis kiirenes inflatsioon seitsme kuu kõrgeimale tasemele. Euroala inflatsioonitempo siiski jätkas alanemist. Globaalsete turumeeleolude kontekstis on täiendavaks riskiks eelkõige USA inflatsiooniga seotud ebakindlus.

Praegune turgude optimism viitab sellele, et usk niinimetatud Kuldkihara stsenaariumisse ehk pehmesse maandumisse USA-s püsib. Teisisõnu loodetakse, et mõneti aeglustuva majanduskasvu tingimustes alaneb sealne inflatsioon soovitud 2% juurde. Sellistes oludes on ajalooliselt aktsiaturud näidanud väga head minekut.

Hinnakasvu püsimine prognoositust kauem 3% ümbruses seaks aga ohtu ühe peamise riskivalmidust toetava narratiivi, kuna sellisel juhul sattuks surve alla majanduskasv ning üha enam tuleksid päevakorda kuhjuvate krediidikahjude stsenaariumid. Seega on lähikuudel inflatsioonistatistika turgude suuna kontekstis jätkuvalt väga olulise tähtsusega.

Oodatud rahapoliitika leevendamistsükkel laseb end oodata

Teine turge seni oluliselt toetanud narratiiv – rahapoliitika peagi algav leevendustsükkel – ei ole kulgenud ootuste kohaselt. Märtsis jälgisid turuosalised pingsalt, mida on seekord öelda Föderaalreservil ehk Fedil. Baasintressimäärad jäeti küll muutmata, kuid kvartaalseid intressiprognoose uuendades rahustas Fed siiski turge, kuna ootab endiselt tänavuseks aastaks kolme intressilangetust. See oli küll vastavuses turuosaliste korrigeeritud ootustega, kuid veel aasta alguses prognoosisid turuosalised Fedilt lausa kuute intressilangetust.

Juhul kui inflatsioon USA-s jääks lähiajal püsima 3% ümbrusesse, nõuaks see Fedilt raskete valikute tegemist. Föderaalreservi juhi Jerome Powelli sõnul soovitakse kõrgete intresside põhjustatud võimalike kõrvalkahjude minimeerimiseks intressilangetustega alustada niipea kui võimalik. Kuid seda mitte enne kui omatakse kindlustunnet, et hinnakasv alaneb peagi 2% juurde. Seni on turud tulevikku lükkunud intressikärbete algust seedinud üsnagi neutraalselt. Kuid paar kuud täiendavaid pettumusi USA inflatsiooni osas võivad anda märkimisväärse põhjuse ulatuslikumale sentimendi langusele ja pikemale turgude korrektsioonile.

Peagi algav „tulemusteralli“ on uus tõehetk

Märtsiga sai läbi aasta esimene kvartal ning seetõttu on peagi hoogu üles võtmas majandustulemuste avaldamise hooaeg. Kas näeme taaskord tehnoloogiasektori ja tehisintellekti toel positiivset ja ootusi ületavat kasumikasvu või on ootuste latt juba liialt kõrgele nihutatud? Kuna üheks aktsiaturge toetavaks narratiiviks on olnud ka ettevõtete kiirenev kasumikasv, mõjutab vastus eelnevale küsimusele oluliselt, kas viiele järjestikusele plusskuule aktsiaturgudel tuleb järg või siiski oodatud paus.

Kokkuvõttes on huvitav märkida, et S&P 500 ettevõtted, kes viitasid oma neljanda kvartali tulemuste avaldamise kommunikatsioonis tehisintellektile, on viimase 12 kuu jooksul saavutanud

parema keskmise aktsiahinna (keskmine hinnamuutus alates mullu 15. märtsist on +28,6%), võrreldes S&P 500 ettevõtetega, kes tehisintellektile ei viidanud (keskmine muutus samal perioodil +16,8%).

Täna on veel raske öelda, kas tegemist on vaid võlusõnaga või reaalset sisu näitava suunaga. Igal juhul oleks kuuma märksõna sellisel moel kasutamine võimaldanud investoritel terasid sõkaldest eraldada.