Majandusanalüütikud: Eestis kasvavad hinnad liiga kiiresti

Eesti kommertspankade peaökonomistide Mihkel Nestori (SEB) ja Lenno Uusküla (Luminor) arvates on Eesti hinnakasv jätkuvalt liiga kiire.

Kui euroalal on keskmine inflatsioon jõudnud juba 2 protsendi lähedale, siis Eestis püsib hinnakasv sellest pea kaks korda kõrgem. Märtsis ületas tarbijahinnaindeks mullust taset 3,9% jagu ning teiste riikidega võrdluseks paremini sobiv harmoniseeritud tarbijahinnaindeks oli aastaga kasvanud veelgi enam, 4,1%.

Eestist suurem oli inflatsioon märtsis vaid Austrias ja Horvaatias. Eriti silmatorkav on Eesti kiire inflatsioon naaberriikidega võrreldes. Näiteks mõõdeti Soomes märtsikuiseks inflatsiooniks kõigest 0,7, Lätis 1 ja Leedus 0,3%.

Milles on siis asi?

„Esmane vastus oleks mõistagi käibemaksu- ja aktsiisitõus, ent see on vaid osa tõest,“ selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. „Nimelt on kõige silmatorkavamaks erinevuseks naaberriikidega võrreldes Eesti energiahinnad. Kui igal pool mujal on energia mullusega võrreldes soodsamaks muutunud, siis Eestis aastaga hoopis ligi viiendiku võrra kallinenud.“

Energiahinnad mõjutavad aga otseselt eluaseme kulusid, mis tõusid seetõttu märtsis pea 4%. „ Detailsemaid andmeid märtsi kohta, mis võimaldaksid Eestit võrrelda teiste riikidega, pole veel avaldatud. Kui aga vaadata numbreid veebruari kohta, siis oli elekter Eestis 2023. aasta veebruariga võrreldes 19% kallim. Samal ajal odavnes elekter Lätis 7%, Leedus 32% ja Soomes 18%. Kurioosiumi põhjus peitub vahepealses riiklikus sekkumises elektriturule. Nimelt kehtis 2023. alguses veel elektriarvete tasumiseks riiklik toetusmeede, mis elektri hinda alla turutaseme hoidis,“ selgitas Nestor.

Riided kallinevad

Samas ei piirdu suured käärid naabritega vaid elektrihinnaga. „Vaadates teisi olulisi tarbijahinnaindeksi komponente, siis näiteks toit oli veebruaris Eestis mullusest 3% kallim, Lätis piirdus hinnatõus aga 1,5% ja Soomes-Leedus toiduainehinnad hoopis kahanesid 0,5%. Tõsi, Eestis tõusis samal ajal käibemaks, kuid sellest tingitud „õiglane“ hinnatõus on 1,67%. Suuri erinevuseid hinnakasvus võib näha ka erinevate teenuste puhul või moekaupade osas. See viitab, et vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele, näevad kaupmehed kohati endiselt võimalust hindasid tõsta,“ sõnas Nestor.

Ka Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul kasvavad hinnad Eestis praegu ebamugavalt kiiresti. „Märtsikuine hinnatõus on Eesti jaoks jätkuvalt liiga suur. Kuigi palgad kasvavad, siis hinnakasv võtab ära väga suure osa ostujõu kasvust. Seepärast paraneb ka perede majanduslik kindlustunne aeglaselt ning nende kannatada saab julgus teha kaugemalevaatavaid plaane,“ selgitas Uusküla.

„Samuti survestab see Eesti hinnakonkurentsivõimet. Hinnatõusu mõju on näha nii osades tööstuse valdkondades, kus ettevõtete kulud on liiga kõrged ning nad peavad end sulgema kui ka turismis, kus paljud teised sihtriigid on Eestist odavamad ja meile tuleb vähem turiste ja Eestis välja läheb rohkem inimesi,“ lisas Luminori majandusanalüütik

Aasta jooksul peaks hinnatõus siiski raugema hakkama. „Kuigi palgasurve tõstab jätkuvalt teenuste hindu, siis kaupade hinnad jätkavad odavnemist. Luminori prognoosi järgi tõusevad käesoleval aastal hinnad 3 protsenti, millest pool on seotud käibemaksu tõusuga ning see on juba toimunud,“ kommenteeris Uusküla.