Mis Hispaania kinnisvara? Soodsaimad ostukohad leiab hoopis Põhja- ja Kesk-Euroopast

Euroopa eluasemete hinnad langesid mullu esimest korda viimase kümnendi jooksul, sest Ida- ja Lõuna-Euroopa riikide kinnisvaraturu tugevat kasvu varjutas Euroopa Liidu põhjapoolsete riikide turul toimunud langus, kirjutab Financial Times.

Eurostati neljapäeval avaldatud andmete kohaselt langesid elamispindade hinnad EL-is 2023. aastal 0,3% ja eurotsoonis 1,1%.

Kõige suurem oli langus Luksemburgis, kus hinnad alanesid tervelt 9,1%. Palju ei jäänud maha ka Euroopa suurim majandus Saksamaa, kus eluasemete hinnad kukkusid 8,4%. Kahele Kesk-Euroopa riigile järgnesid Soome 5,6%-ga ja Rootsi 5,3%-ga.

Ometi oli ka Euroopa Liidus riike, kus elukondliku kinnisvara hinnad kasvasid märkimisväärselt: Horvaatias, Bulgaarias, Leedus, Poolas ja Portugalis kerkis näitaja 8–12%.

Majandusteadlased ütlesid FT-le, et Lõuna- ja Ida-Euroopa riikide viimaste aastate tugevam majanduskasv on aidanud nende eluasemeturgudel tõusta, samal ajal kui tuumikriigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa, kannatavad stagnatsiooni käes.

„Saksamaa majanduse kehv seis suurendab ostjate ettevaatlikkust. Lisaks muutis pandeemia ajal toimunud tugev eluasemehindade tõus Saksamaa kinnisvaraturu korrektsioonile avatuks,“ ütles Ricardo Amaro Oxford Economicsist.

Amaro lisas, et mõne riigi eluasemeturu paremaid tulemusi võib selgitada ka pakkumiste dünaamika. Eriti Lõuna-Euroopas, kus uusarendusi on ehitatud vähe.

Riikides, kus kinnisvara hinnad on kiiresti tõusnud, on turgu soodustanud ka spetsiifilised tegurid. Näiteks 2023. aasta alguses eurotsooniga liitunud Horvaatiat soosib praegu suur välisinvesteeringute sissevool. Portugali eluasemeturgu on elavdanud aga maksusoodustused teise kodu ostmise korral ja „kuldsete viisade“ pakkumine välismaalastele, kes ostavad sealset kinnisvara.

Poola eluasemeturg sai seevastu kasu nii tugevast majanduskasvust kui ka Poola keskpanga eelmisel aastal tehtud intressilangetusest, ütles Hollandi panga ING globaalne makrouuringute juht Carsten Brzeski.

Viimase aasta jooksul toimunud hindade liikumises mängib tähtsat rolli ka riikide ajalooline taust. Näiteks Saksamaal ja Rootsis kasvasid kinnisvarahinnad enne 2023. aastat väga kiiresti. „Seevastu mõnes euroala lõunapoolses majanduses, nagu Hispaanias, näivad hinnad endiselt üsna madalal ega ole täielikult taastunud ülemaailmse finantskriisi ja eurotsooni kriisi ajal toimunud suurtest eluasemeturu korrektsioonidest,“ ütles Capital Economicsi analüütik Andrew Kenningham.

Seetõttu ongi näiteks ka Soomes ja Itaalias eluasemehinnad üsna samad kui kümmekond aastat tagasi, ent teistes riikides, näiteks Poolas, Portugalis ja Leedus, on elamispindade hinnad selle aja jooksul enam kui kahekordistunud.

Kinnisvaraturu haripunkt oli eurotsoonis 2022. aasta kolmandas kvartalis, vahetult pärast seda, kui Euroopa Keskpank hakkas intressimäärasid tõstma. Hiljutine korrektsioon on aga jäänud siiski palju leebemaks, kui esialgu kardeti, nentisid FT-ga rääkinud analüütikud.