FOTOD | Tallinna-Tartu maantee äärde kerkib suur viljaterminal
(4)
Põllumeste ühistu KEVILI rajab Tallinna-Tartu maantee äärde Mäosse viljaterminal, mis sai täna nurgakivi.
Esimeses etapis hakkab terminal mahutama ca 50000 tonni tera- ja kaunvilja. Teise etapiga on plaan ladustamisvõimust suurendada kuni 75000 tonnini. Koos kinnistute ostu, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 13,5 miljonit eurot. Viljaterminali ehitab Mapri Ehitus.
KEVILI juht Hannes Prits sõnas, et nende liikmeskond on viimase kolme aasta jooksul kiiresti kasvanud. Koos liikmete arvuga on kasvanud ka ühistu turuosa Eesti teraviljaturul. „Uus terminal lubab meil pakkuda teenuseid ka Kesk- ja Lääne Eestis. Terminali rajades peame silmas ka vajadust kuivatada ja ladustada liblikõielisi kultuure - hernest ja uba. Arvestades asukohta, ligikaudu 100 kilomeetrit Muuga sadamast, parandab rajatav terminal KEVILI võimalusi kiirelt ja efektiivselt teravilja eksportida.“
Terminal on kavas avada eelolevaks teraviljahooajaks, juulis 2024.
Mapri Ehituse müügijuhi Margus Väärsi sõnul on sel aastal põllumajandusehitust vähem kui viimasel kahel aastal, sest viimane aasta ei ole teraviljakasvatajatel kerge olnud ning ka piimasektoris on hinnad madalamad olnud. „Seega julgen väita, et otseselt esmase tootmisega seotud investeeringutest on Mäo terminal praegu suurim põllumajandusehituse objekt Eestis,“ kinnitab Väärsi. Tema sõnul soosib ehituse alustamist viimase kolme aasta soodsaim ehitushind ning selgelt on näha, et tugevamad ettevõtted seda ka ära kasutavad. Samuti peaks investeerimisotsuse tegemist toetama lootus pangaintresside langusele.
Mapri Ehitus lõpetas mullu KEVILI Rõngu terminali laienduse, sinna püstitati Eesti suurimad teraviljapunkrid, 2x10 000 tonni.
Küsimusele, kas tänavu tuleb hea vilja-aasta, vastab Hannes Prits huumoriga, et teraviljakasvatuses on põhiotsustaja vanajumal, seega tuleks seda küsida pigem temalt.
Põllumeeste ühistu KEVILI on asutatud 2005 aastal, koondades 182 Eesti teravilja- ja rapsikasvatajat. KEVILI liikmete kasutuses on ca 90 000 ha Eestis haritavast maast, keskmiselt kasutab üks liige 500 ha põllumaad.
