„Eestis on ehtekulla vastuvõtuhinnad tõusnud koos maailmaturuga. Näiteks on poes 585 prooviga kulla sisseostuhind tõusnud aastaga 32% ning viimase kuuga 13%, 35 euroni grammi eest. „Nii kõrget maailmaturu kui ka madalama prooviga n-ö ehtekulla sisseostuhinda pole kunagi varem olnud,“ ütles Emmar.

„Ehtekuld on tavaliselt inimestel kodus olemas ja hoiab väärtust ning on tegelikult sama likviidne nagu 999 prooviga investeerimiskuld. Inimesed jälgivad praegu küll turuhindasid – kui keskmiselt käib Luutari esindustest kuus läbi viis kilo kulda, siis viimase kuuga tõid inimesed 26% rohkem kulda müüki,“ lisas Emmar.

Kulla väärtus kasvab

Rauno Emmari sõnul on kulla kõrge hinna taga üldine ebakindlus. „Inflatsioon ning segased ajad majanduses ja geopoliitikas panevad inimesi rohkem kindlamatesse varadesse investeerima. Sarnaselt kasvas Eestis kohe peale Ukraina sõja algust kullanõudlus. Samuti on maailmaturu hind omamoodi korrelatsioonis USA keskpanga intressimääradega ning kui need langevad, siis tavaliselt on oodata kullahinna tõusu. Seepärast ootavad analüütikud tänavu jätkuvat kulla väärtuse kasvu,“ lisas Emmar.

„Eestlased ostavad ehtekulda proovi järgi. Väga nõutud on nõuka- ning tsaariaegsed 583 prooviga esemed ning ehted. Enamus esemetest läheb tegelikult taaskasutusse ja uuesti müüki. Kellad ja ehted käivad kullasseppa käest läbi, need restaureeritakse, puhastatakse, poleeritakse ja vajaduse korral eemaldatakse graveeringud. N-ö romukuld, mis üle jääb, läheb sulatamiseks või graanuliteks,“ kirjeldas Emmar.