Raido Pikkar tööstuse digitaliseerimisest: viie miljoni eraldamine riigikassast on hea algatus, aga muutuseks sellest ei piisa

Maksutõusude eest on Eesti riik palju noomida saanud. Ettevõtjana leian, et kui Eesti riik oskab kogutud raha mõttekalt kasutada, pole maksutõus midagi taunimisväärselt.

Hiljuti teatas majandus -ja kommunikatsiooniministeerium viie miljoni euro eraldamisest ettevõtete digitaliseerimise teekaartide loomisesse. Eesmärk on Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomine ning tööstuse digitaliseerimisse tõuke andmine.

Meie tööstussektori tööjõu tootlikkuse näitaja oli 2022. aastal kõigest 58% Euroopa Liidu keskmisest. Peame kiiresti teistele järgi jõudma. Riik eraldas selleks raha ja 5 miljonit on hea algatus, aga muutuse esile kutsumiseks sellest ei piisa. Kui tahame teha tööstuses tiigrihüpet peame digitaliseerimisse eraldatud summale kaks nulli otsa panema ja 5 miljoni asemel investeerima 500 miljonit. Olen maksutõusu poolt, kui riik näitab kuidas selle abil riiklikul tasemel väärtusloome inimese kohta suureneb ja eksport kasvab.

Tööstus on OECD riikides sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurim mõjutaja. Nii nagu läheb tööstusel, nii läheb riigil tervikuna. Laias laastus teevad ettevõtted, kes tegelevad automaatikaga, umbes kaks kuni kolm korda rohkem käivet inimese kohta kui vanakooli ettevõtted.

Õpime julgetelt

Eesti vajab tööstuses digipööret, kuidas seda teha? Tooksin eeskujuks ühe maailma innovaatilisema riigi Lõuna-Korea näite. Kui Lõuna-Korea tahab mõnes sektoris läbimurret saavutada, siis on nad ülimalt agressiivselt edasi liikunud. Viimase suure sammu tegid nad kiibisõjas. Kui Ameeriklased tegid kiibisõjas Hiinaga esimese sammu ja lõid koostöös Taiwaniga USA pinnale oma kiibitootmise, siis Eurooplased otsustasid, et nemad hakkavad ka võistlema ja panid kiibitootmisesse 43 miljardit eurot. Väikeses riigis Lõuna-Koreas suunatakse võrdlusena 430 miljardit eurot kiibitootmisesse koostöös eraettevõtetega.

Veel 70ndatel oli Lõuna-Korea suhteliselt vaene riik, aga nad on mitu korda oma riigi arengus SKT tõstmiseks teinud murrangulised lükked, et oma riiki rikkamaks teha ja see on ennast kuhjaga ära tasunud. Kuigi täpne investeeringu suuruse mõõtmine on tihti kinni selles milline on arvestusmeetod, periood ja muud näitajad, siis on raske vaielda Lõuna Korea ja EU kiibi investeeringute näitel, kes teeb julgeid otsuseid ja otsustavaid samme ning ajalooliselt on ka varem oma riigi ning inimeste rikkust kordades suurendanud - tahame 5 rikkama riigi hulka Euroopas - teeks siis midagi teistmoodi ja kopeeriks edukaid.

Kuulen juba ette Eesti riigijuhte vastamas: „Meil ei ole raha 5 asemel 500 miljoni investeerida.“ Samas andes natuke ja kõigile, olulise muutuseni ei jõua. Innovatsiooni ja teadusarenduse puhul on rumal järgida loogikat, et jagan kõigile natuke ja loodan suurt tulemust. Kriiside ajal tuleb just gaas põhja vajutada ja investeerida, sest see toob kiiresti tagasi ja aitab uuele tasemele liikuda.

Vajalikud miljonid ei oleks Eestile püsikulu, vaid ühekordne süst riigi majanduse tööstuse digitaliseerimiseks. Seda investeeringut ei saa tagasi kuue kuuga, aga juba kahe-kolme aasta pärast tasuks see ennast ära kindlasti. Edasi tuleks iga aastaga hoopis 500 miljonit majandusse juurde ehk neljandast aastast on pool miljardit SKT-sse sujuvalt juurde tulnud ja seda eskaleeruvas tempos.

Digitaliseerimise tasuvus on reeglina suur

Digitaliseerimise puhul on investeeringu tasuvusaeg palju kiirem kui ükskõik millise muu muudatuse puhul. Thorgate juhina olen olnud ise tunnistajaks mitmetele positiivsetele muutustele ettevõtete seas, kellel oleme aidanud juurutada digitaalseid lahendusi, mis toovad kiiresti tagasi. Juba 100 000 euro suurune investeering hakkab reeglina poole aasta pärast tagasi tooma.

Näiteks on Eesti Puidumüügikeskus (EPMK) meiega ühiselt loodud digitaalsete dokumendi- ja langihalduse lahenduste abil suurendanud ettevõte käivet ja aidanud nende lahenduste abil metsanduse sektoris säästa aastate jooksul kokku tuhandeid töötunde. Puidutööstuses oleme efektiivsust tõstnud varude haldamise tarkvaraga Metsaladu ja Vaheladu, mida kasutavad Eesti suuremad metsaomanikud. Meie e-saatelehtede tarkvara Waybiller teeb revolutsiooni logistikas, minnes paberveoselehtedelt üle elektroonilisele, vähendades kulusid ja inimeste töötunde.

Oleme aidanud säästa sadu töötunde Krah Pipesil, kelle jaoks töötasime välja tarkvara, mis täiustab ajakava, logistikat ja kvaliteedikontrolli. Selliseid näiteid võiks mitmeid tuua, mis illustreerivad digitaliseerimise rolli klientide kulude vähendamisel ja töötaja kohta väärtusloome tõstmist. Kuigi Eesti on alles tee alguses, on maailm liikumas aega, kus kogu tootmine on digitaliseeritud ja sellest rongis ei tohi maha jääda.

Kuidas koostada kõige pädevamaid teekaarte?

Eesti riigi poolt eraldatud 5 miljoni eest pakutakse ettevõtjatele teekaardi koostamist ja soovitatakse enne digitaliseerimist ja investeeringute tegemist koostada terviklik ülevaade oma võimalustest ehk teha selgeks millised on ettevõtte äriprotsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks.

Selle teadmise peaks teekaart ettevõtjale andma. Teekaartide tellimisel tekib küsimus, kes sellist teekaarti Eestis teha oskab? Enamus ettevõtete põhitegevus ei ole digitaalsed tooted. Oluline on leida appi inimene, kes saab suurest pildist aru ja vaatab kogu ärile otsa: milliseid osasid ja kus toodetakse, millised protsessid ettevõttes on ja kus seisneb digitaliseerimise suurim kasutegur? Kahjuks tuleb tunnistada, et kogu tööstuse tarneahelat hoomavaid digitaliseerijaid on turul vähe. Vaja on tiimi, kes suudaks hinnata alates riistvarast, tarkvarast kuni vanakooli tootmisliinideni välja, et ettevõtte uuel tasemel tööle panna. Thorgate kogemuse põhjal näeme, et parima tulemuse annavad insenerid, kes valdavad kogu tootmise ampluaad.

Teekardi koostamine eeldab pikka koostööd nii juhtkonna kui ülejäänud tasemetel, sest iga töötaja suudab ise kõige paremini öelda kuidas tema asju saaks automaatika abil paremini teha. IT on midagi mida peaks pidama potentsiaalseks tulu mitte kulu allikaks ning õige aeg muutusteks on kriiside aeg, sest siis on inimesed vaimselt nendeks enam valmis.

Kokkuvõttes leian, et Eesti riik on õigel teel panustades majanduse tõhustamisesse ja isegi maksutõus on põhjendatud, kui selle eest Eesti inimesed kokkuvõttes rikkamaks saavad.