Elektrilevi: kehtiv võrgutasu ei ole jätkusuutlik

Elektrilevi investeeris 2023. aastal jaotusvõrku 167 miljonit eurot, mida on 44 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Võrguettevõtte teatel ei ole neil aga võimalik säärase investeerimismahuga jätkata, kui konkurentsiamet ei kinnita võrgutariifi tõusu.

Elektrilevi jaotusvõrgus tuleb maksta elektri iga kilovatt-tunni kohaletoomise eest keskmiselt 4,11 senti. Jaotusvõrguettevõtte arvates on seda liiga vähe. Juba 2022. aasta lõpus esitati konkurentsiametile taotlus, mida amet on menetlenud viimased poolteist aastat.

Põhjendused on seejuures ajas muutunud. Kui 2022. aasta talvel selgitas Elektrilevi kõrgema võrgutasu küsimise vajadust kasvanud kaoelektri kuludega, siis praegu viidatakse märgatavalt kallinenud elektritööde hindadele. Võrguettevõtja sõnul on praegu kehtivas tariifis arvestatud investeeringutele ja võrgu hooldusele u kaks korda vähem raha, kui kulub tegelikult.

Kuna Elektrilevi arvates on võrgutasu liiga väike, ei ole neil ka plaani 2022. aasta detsembris tehtud hinnataotlust tagasi võtta. Hoolimata sellest, et kaoelektri ostmisele kulub praegu palju vähem raha kui toona. „Selleks ei ole mitte mingisugust põhjust. Meil on tariifi tõstmiseks olemas vajaduspõhisus, et saada edukalt hakkama nende ülesannetega, mida me võrguettevõttena peame täitma,“ selgitas Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.

Kuigi seni pole konkurentsiamet Elektrileviga ühel nõul olnud, avaldas Ojakäär täna ettevõtte majandustulemusi tutvustades lootust, et pikalt venima jäänud hinnataotlus viimaks rahuldatakse. „Viimaste kuude arengud on sellised, et meil on olnud väga aktiivne suhtlus konkurentsiametiga. Räägime detailselt läbi oma kulude taset ja jagame selgitusi. Väga loodame, et jõuame lähiajal positiivse tulemuseni.“

Kuigi Elektrilevi väidab, et kehtiv võrgutariif ei ole kaugeltki piisav, suutis ettevõte investeerida võrkudesse mullu rohkem kui kunagi varem. Ojakääru teatel on seda suudetud Eesti Energia abil. „Oleme enda investeeringute mahtu suutnud kasvatada vaid kontserni abiga. See rahastus on tulnud kahest allikast: oleme jätnud kontsernile maksmata dividendi ja võtnud laenu juurde. Ilmselgelt ei ole see jätkusuutlik.“

Kuigi Elektrilevi on kahel viimasel aastal investeerinud võrkudesse ligi 300 miljoni eurot, olid töökindluse näitajad mullu selgelt halvemad kui 2022. aastal. Elektrilevi juhi Mihkel Härmi sõnul tingisid kehvema kvaliteedi tormid, kuid teisalt näitab kasvanud rikete arv, et keskpingevõrku tuleb senisest rohkem investeerida. Praegu on Elektrilevi keskpingevõrgust isoleeritud õhukaabliga kaetud kõigest 45% liinidest, madalpingevõrgus on ilmastikukindlaks muudetud 96% liinikilomeetritest.

„Kui me räägime sellest, et me tahame teha kogu võrgu ilmastikukindlaks ehk katta ära kõik õhuliinid, siis me räägime 1,2 miljardi euro suurusest investeeringust. Et seda teha, vajame me umbes 30% suuremat tariifi. Küsimus on, kas ja kui kiiresti me selle tasemeni jõuame,“ rääkis Härm. Tema sõnul räägitakse praegu konkurentsiametiga läbi siiski 8-9% tariifimuudatust.

Päikesebuum on möödas

2023. aastal lisandus Elektrilevi võrku 5363 uut elektritootjat koguvõimsusega 222,8 MW, aastases võrdluses on võrku lisandunud 8,4% tootjaid vähem, aga võimsust 83,2% rohkem kui aasta tagasi. „Elektrilevi võrgus on 2023. aasta seisuga 20 925 elektritootjat koguvõimsusega 830,2 MW. 2023. aastal nägime liitumistaotluste järsku kukkumist 16 000 pealt 7000 peale, mis näitab buumi möödumist ja turu stabiliseerumist. Jätkuvalt on väljakutse uute tootjate liitmiseks vajalikud investeeringud. Möödunud aasta investeeringutasemega jätkamine eeldab põhimõttelist muudatust tariifimetoodikas,“ sõnas Härm.

Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte võrguteenuse müügimahuks oli mullu 6541 GWh. 2022. aastaga võrreldes vähenes müügimaht 3,5% ehk 239 GWh. „Müügimahu langust mõjutasid eelkõige keerulised majandusolud, mille tagajärjel vähenes äriklientide tarbimine 5,7%. Kõige suurem langus toimus puidutööstussektoris. Koduklientide tarbimine vähenes eelmise aasta kevadel ja suvel, aga aasta teises pooles tarbimine kasvas ja tervikuna kasvas koduklientide tarbimine 2,2%,“ selgitas Ojakäär.

Elektrilevi EBITDA ehk kulumieelne kasum oli 2023. aastal 99,1 miljonit eurot, mis on 115% protsenti suurem kui 2022. aastal. Kulumieelse ärikasumi kasv oli tingitud kõrgemast võrguteenuse keskmisest müügihinnast ja 2022. aastaga võrreldes väiksemast kaoelektri kulust. „Kõrgem võrguteenuse müügihind võimaldas tagasi teenida 2022. aasta kaoelektri kulust tekkinud kahjumi. Samas olid 2023. aasta tegevuskulud kõrgemad kui võrgutasudes sisalduv tegevuskulu, sealhulgas võrguseadmete ja -rajatiste hooldus- ja remondikulud ulatusid 2023. aastal kokku 31 miljoni euroni, millest võrgutasudes sisaldus 21,8 miljonit,“ sõnas Ojakäär.