Neljas bitcoin’i pooldumine toimub peatselt – mis juhtus eelmistel kordadel?

Palju kõneainet pakkunud bitcoin’i nn pooldumine leiab aset õige pea – kõigi eelduste kohaselt 19. aprillil. Sama sündmus on 16 aasta jooksul juhtunud juba kolm korda. Eelnevad pooldumised võtab kokku Binance’i esindaja Eestis, Polina Brottier.

Bitcoin’i nn pooldumine on sisse ehitatud bitcoin’i koodi. Pooldumise näol on tegemist uute müntide emissiooni kontrollmehhanismiga, mis vähendab juurde tekkivate ehk kaevandatavate müntide arvu iga nelja aasta tagant poole võrra. Pooldumisi on tänaseks toimunud kolm.

Kui bitcoin’i kood esmalt välja tuli, võisid kaevandajad teenida ühe ploki lisamise eest bitcoin’i plokiahelasse tasuna 50 BTC. Nelja aasta pärast, aastal 2012, vähenes see 25 peale; aastal 2016 sai sellest 12,5 ning hetkel on selleks tasuks veel 6,25 BTC. Eeldatavalt 19. aprillil poolitub kaevandamistasu ploki kohta aga 3,125 BTC peale. Aastal 2028 toimub pooldumine aga viib selle 1,5625 BTC peale.

Pooldumine kui krüptosektori suursündmus

Pooldumise mõju sektorile on mitmetahuline ja vaadeldav paljudest erinevatest aspektidest. Kõige nähtavam neist on kahtlemata bitcoin’i hind – pooldumised on ajalooliselt kaasa toonud hinnatõusu. See on seletatav lihtsa majandusteooria põhitõega pakkumisest ja nõudlusest. Kui pakkumine väheneb ning nõudlus jääb samaks või suureneb, toob see kaasa hinnatõusu. Muidugi, kui toetuda ainult matemaatikale, oleks pidanud bitcoin’i hind iga nelja aasta tagant kahekordistuma.

Ajalugu aga näitab, et tõus on olnud suurem. Järelikult on mängus ka teisi faktoreid. Pooldumine toob kaasa suuri muutusi kaevandajate jaoks, kes kogu võrku üleval hoiavad. Samuti kaasneb pooldumisega märkimisväärne meedia tähelepanu, millel on oma roll üldise turumeelsuse loomisel. Ning loomulikult ei ole pooldumine ainus hinna kujundaja, mängus on paljud muud välised faktorid nagu adaptsioon, legislatsioon, institutsionaalsete investorite omaksvõtt jne.

Ajalugu: 150 päeva hiljem

Pooldumismehhanismi keskmes on nappuse põhimõte, mis meeldib investoritele, kes otsivad varasid, mille arv on piiratud (vastupidiselt näiteks juurde prinditavale tavarahale). Kuna pakkumine väheneb ja nõudlus aja jooksul suureneb, on vähemalt teoreetiliselt loodud pinnas hinnatõusule, mis sageli realiseerub järk-järgult pooldumisele järgnevate kuude jooksul, mitte kohe.

Ajalooliselt on bitcoin’i kogenud märkimisväärset hinnatõusu 5-6 kuu jooksul pärast iga pooldumissündmust. Näiteks 150 päeva pärast eelmist kolme pooldumist 2012., 2016. ja 2020. aastal on BTC hinnad tõusnud vastavalt 999%, 15% ja 24%.

BTC hinnatipud on tavaliselt saavutatud nelja-aastaste perioodide vahel. 2020.–2024. aasta tsüklis saavutati see uus kõigi aegade tipp 2022. aasta oktoobris, kui bitcoin ületas 66 000 dollari piiri. Eelseisva 2024. aasta pooldumise ainulaadsus seisneb selles, et esimest korda oma ajaloos on bitcoin’i hind jõudnud uue rekordini enne pooldumist, 2024. aasta märtsi alguses. Jääb üle oodata, kas see oli soojendus enne uusi tippe pärast pooldumist või saavutati tipp n-ö enneaegselt (võrreldes eelnevate pooldumistega).

Võime aga vaadata ka muid tegureid peale hinna. Näiteks aktiivsete aadresside (ehk „rahakottide“) arvu, kasutades sama 150-päevast akent nagu hinnadünaamika puhul. Iga eelmise pooldumise esimese 150 päeva jooksul kasvas uute BTC aadresside arv: 83% 2012. aastal, 101% 2016. aastal ja 11% 2020. aastal.

Enam kui 1 miljon dollarit hoidvate rahakottide arv, mida võib pidada professionaalse või institutsionaalse investeerimistegevuse indikaatoriks, kasvas tuhandete protsentide võrra 2012. aastal, 10% 2016. aastal ja 43% 2020. aastal.

Seega joonistub ajalooliselt välja üsna selge kasvutrend.

Mis saab seekordsel pooldumisel?

Iga investeerimisega tegelev inimene aga on kokku puutunud hoiatusega, et ajalooline info ei pruugi adekvaatselt kajastada tulevikusündmusi. Arvestama peab muutuvaid turutingimusi, tehnoloogilisi edusamme ja regulatiivsed arengud.

Kuigi 2024. aasta pooldumise suhtes valitseb optimism, dikteerib turudünaamika ettearvamatus vajaduse olla valvas digitaalsete varade areneval maastikul navigeerimisel. Lisaks otsesele mõjule hinnale ja investorite meeleolule ergutab bitcoin’i pooldumine suurenenud huvi ja teadlikkust, institutsionaalset osalemist ja tehnoloogilist innovatsiooni, mis pakub aluse digitaalse finantsi jätkuvale kasvule ja küpsemisele. Valdavalt suhtutakse tulevikku optimismiga, kuid mõned analüütikud on ka arvamusel, et hind hoopis langeb. Kellel õigus oli, saame teada järgnevate kuude jooksul.