See puudutaks aga valusalt suurt hulka soomlasi, kellel äsja kärbiti eluasemetoetust ja kelle rahakott on varasemast veelgi õhem, kirjutab Yle.

Eestis on praegu toiduainete käibemaks Soome omast kõrgem, sest Eesti on üks neljast Euroopa Liidu riigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Seetõttu on Eesti toiduainete käibemaksumäär üks Euroopa kõrgemaid. Soomes on see praegu 14%.

Soome majandusuuringute keskuse uurija-professor Tuomas Kosonen soovitab Soomel tõsta toidu käibemaksu, et tuua riigikassasse lisatulu.

Muudatus mõjutaks eelkõige madalapalgalisi

Professori sõnul pole see siiski probleemitu lahendus. „Kui kasutatavat sissetulekut arvestada, mõjutab see palju rohkem väikese sissetulekuga inimesi kui suure sissetulekuga inimesi. Üldjuhul soovitavad majandusteadlased seda kompenseerida näiteks väikese sissetulekuga töötajatele tehtavate tulusiirete kaudu,“ lausub Kosonen.

Viimasel ajal on Soome kärpinud mitut eelkõige väikese sissetulekuga inimestele mõeldud toetust, näiteks eluaseme- ja töötutoetusi. Ühe variandina on riik kaalunud ka suure suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidu maksustamist. Soome tervise ja heaolu instituut THL toetab toiduainete ulatuslikku tervisepõhist maksustamist, kuid Soome majandusuuringute keskus VATT ei ole kindel, et sellel on soovitav mõju.

„Kui soovite maksutulu juurde, tasuks kompleksaktsiisi asemel mõelda toidu käibemaksu tõstmisele. See ei tekita nii palju halduskulusid ja sihib erisuguseid tooteid samuti neutraalsemalt. Muidugi kannatavad väikese sissetulekuga inimesed selle tõttu rohkem kui suure sissetulekuga inimesed, kuid sama kehtib ka laialdase tervisemaksu kohta,“ ütleb professor Kosonen.

THL-i hinnangul paneks suure suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidu hinna tõstmine maksustamise kaudu inimesi toidupoes tervislikumat toitu valima.

Kosoneni arvates oleks sellise maksu mõju inimeste valikutele väga väike. Selle tagajärjel võib maksust saadav kahju olla suurem kui sellest saadav kasu.