Põhjust lähemaks tutvustamiseks ka on. Nimelt kui Soome turumajandus võimaldas möödunud sajandil mitmetel firmadel areneda maailmatasemel korporatsioonideks, siis Eestis valitses poole sajandi pikkune auk. Soomlastel on seega olnud ka rohkem aega vara koguda. See tähendab, et kapitalismi üks ilminguid ehk börs on Soomes küpsuse mõttes hoopis teisel tasemel kui Eestis. Kui Soomes piisab paarist päevast, et kauplemiskäive ületaks miljardi euro piiri, siis Eestis on selleks vaja tavapäraselt kahte-kolme aastat.

Piltlikult öeldes, kui Helsingi börsil pöörleva raha eest saaks osta aastas kaks Versailles’ kuningliku lossi, siis Tallinna börsil ringleva summa eest saaks vaid Linnahalli ja selle ümbruse korda teha. Seega võiks vaid pisku Soome investorite rahast anda olulise tõuke Eesti kapitaliturgude arengusse.

See andis ka põhjuse kuuel börsifirma juhtkonna liikmel rännata sada kilomeetrit põhja suunas, et tutvustada, millega Eesti ühed suurimad ettevõtted tegelevad ning tõlkida see rahakeelde — miks on põhjust investeerida just nimelt Tallinna Sadamasse või Tallinkisse, mitte Nordeasse või Nvidiasse. Kohaks elitaarne Helsingi Pörssiklubi.