Tööturul kogub hoogu uus petuskeem, millega veetakse välismaalasi ninapidi

Tööinspektsiooni info kohaselt on aastaga on vähenenud nii tööõnnetuste kui ka surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Siiski toimus eelmisel aastal keskmiselt 8 tööõnnetust päevas — peamiselt kaubanduses, ehituses, veonduses ja laonduses, tervishoius ning puidutööstuses.

Olukord on pehmelt öeldes halb. Tööõnnetusi on küll aastate lõikes vähemaks jäänud, kuid ekspertide sõnul on siiski probleemiks süsteemi juriidilised lüngad ja vead. Tööõnnetuste tagajärjel kaotati riigis 2023. aastal kokku 1 mln töötundi ning kulutati ligi 5,5 mln eurot Tervisekassa raha.

2023. aastal registreeriti 3296 tööõnnetust, mis on keskmiselt 8 õnnetusjuhtumit päevas. „Õnnetusi juhtus küll aastaga võrreldes 11% vähem, kuid see võib olla ka majanduse olulise jahenemise tulemus. Lisaks võib oletada, et nii mitmetel juhtudel jäetakse väiksematest õnnetustest ka teavitamata, kartuses tööd kaotada,“ nentis Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Oma elu kaotas eelmisel aastal tööl kümme inimest, kelle keskmine vanus oli 30-45 eluaastat. Hukkunutest üheksa olid mehed ja üks naine. „Viimase 29 aastaga on töökohustusi täites elu kaotanud 739 inimest. Võrreldes aastaga 1995 on olukord oluliselt paranenud, kuid siiski ei tohiks ükski inimene tööd tehes hukkuda. Kõik need 10 noort, tööealist inimest, kes möödunud aastal tööd tehes elu kaotasid, on kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad. Suure tõenäosusega kaotas nende õnnetuste tagajärjel oma vanema keskeltläbi 20 Eesti last,“ kommenteeris Saarep surmaga lõppenud tööõnnetusi.

Kõige probleemsem on ehitussektor

Jätkuvalt on üks probleemsemaid sektoreid ehitus, kus möödunud aastal juhtus 281 tööõnnetust, millest kolm lõppes surmaga. Võrdluseks: 2019. aastal toimus 438 tööõnnetust, 2020. aastal 394 õnnetust, 2021. aastal 374 õnnetust, 2022. aastal 366 õnnetust ja möödunud aastal 284 õnnetust.

Enim juhtus ehituses tööõnnetusi redelitega ja erinevate tööriistadega, nagu ketassaag, nuga, kirves, käärid. Näiteks saagis töötaja vineeri, kui üks hetk lendas vineeri jupp näppude vahelt ära ning vasaku käe näpuots läks tera pealt läbi ja riivas luud. Töötaja viibis õnnetuse tõttu töölt eemal kolm kuud.

Eelmine aasta šokeeris avalikkust Luunja vallas Grüne Fee tehases toimunud tööõnnetus, mille käigus eemaldati töötajalt peanahk ja ta hukkus. Antud õnnetuse menetlemine on veel pooleli, kuid prokuratuur kahtlustab juhatuse liiget ohutusnõuete rikkumises.

Tööturul kogub hoogu uus petuskeem

Saarep toob välja veel ühe probleemse trendi, milleks on välismaalastest töötajate petmine. Nimelt kogub hoogu skeem, kus palgatakse välismaalt pärit töötaja, kellele ei maksta mitu kuud töötasu. Kui töötaja sellega töövaidluskomisjoni pöördub, on ettevõte töötaja töötajateregistrist kustutanud ja töötaja saadetakse riigist välja. Paraku on seda trendi Saarepi sõnul viimasel ajal üha rohkem näha ja kõige sagedamini juhtub see ehitussektoris. Tihti on need töötajad ukrainlased ja tööandjad vene rahvusest.

„Tööõnnetuste arv on ehituses languses juba viiendat aastat, kuid siiski on statistika kurb, kuna enamus neist õnnetustest olid ennetatavad,“ kommenteeris Tööinspektsiooni vanem tööinspektor-jurist Inga Koit.

„Pooltel juhtudel ei kontrolli tööandja piisavalt töökoha või -vahendite ohutusnõuetele vastavust, kuid teisalt ei pea ohutusnõuetest kinni ka töötajad ise. Näiteks on ehitussektoris sageli probleeme isikukaitsevahendite kasutamisega, kuigi tihti on tööandja need töötajale andnud.“ 2023 aasta statistika näitas, et 125 korral juhtunud õnnetustest puudus töötajal nõuetekohane isikukaitsevahend.

Ohutusnõuetest ei peeta sageli kinni

„Möödunud aastal juhtus õnnetus, kus kaks meest töötasid 7 m kõrgusel vahelael. Üks töötaja läks autost vajalikke tööriistu tooma ning tagasi jõudes leidis oma kolleegi maas lebamas. Kolleegil olid turvarakmed seljas, kuid oli jätnud need kinnitamata. Kannatanu viidi haiglasse ja toibudes ei mäletanud ta ise kukkumisest midagi. Seekord läks kukkujal õnneks, kuid kui turvarakmed oleksid olnud nõuetekohaselt kinnitatud, ei oleks õnnetust juhtunud,“ nentis Koit.

Tööõnnetuste arv on ehituses languses juba viiendat aastat, kuid siiski on statistika kurb, kuna enamus neist õnnetustest olid ennetatavad.

Suur probleem on ka see, et töötajad ise ei pea sageli ohutusreeglitest kinni, näiteks ei kanna tööd tehes vastavaid isikukaitsevahendeid. Selle tagajärjel võib aga juhtuda õnnetus, mis võib halvimal juhul maksta töötajale tema elu.

Möödunud aasta keerukam majandusolukord tõi kaasa töövaidluste arvu kasvu 23% võrra. Kokku esitati töövaidluskomisjoni 2297 avaldust, millest 2046 tuli töötajatelt ning 251 tööandjatelt. Aastal 2023 oli esitatud nõuete kogusumma 11,4 mln eurot (2022. aastal oli 9 mln eurot). Nõudeid rahuldati täielikult 1,8 miljoni euro ulatuses ning kompromisse sõlmiti 2,3 mln euro ulatuses. ​​Enim nõudsid töötajad maksmata jäänud töö- ja puhkusetasusid.

Kõige komplitseeritum on olukord transpordisektoris, kus õnnetusse sattumise risk ja kahjud on suured.

„Tööandjad on asunud töötajatele esitama kahjunõudeid, maandamata sealjuures ettevõtte riske. Pea kõigis ettevõtte poolt bussijuhtidele esitatud kahjunõuetes puudus tööandjal kaskokindlustus, sest see on ettevõttele täiendav kulu. Kaskokindlustuse puudumine paneb bussijuhid raskesse olukorda, sest nad peavad ennast kaitsma töövaidluskomisjonis ja hiljem ka kohtus. Transpordisektori üks suurimaid kahjunõudeid oli üle 100 000 euro, mis tekitaks ühele tavatöötajale võlakoorma kogu eluks. See võib olla ka üks põhjustest, miks transpordisektoris valitseb suur tööjõupuudus,“ kommenteeris olukorda Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht Üllar Kallas.

Kallas lisas, et tema hinnangul oleks töövaidluste vältimiseks vajalik kindlustussüsteem, mis hoiaks ära olukorra, kus töötaja peab kahjunõude saamiseks pöörduma kohtusse. Kohtumenetlus võib võtta aega aga aastaid.

Ta toonitas, et ettevõtted peavad võtma siinkohal suurema vastutuse, kindlustades ise oma vara, mitte jätma äririske töötajate kanda.

Üks võimalus tööõnnetuste ennetamiseks on töökeskkonna riskianalüüsi koostamine ja selle järjepidev uuendamine Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas. Riskianalüüsi käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, hindab ohu suurust ning määrab abinõud riskide vähendamiseks. Tööinspektsiooni iseteeninduses on riskianalüüsi esitanud hetkeseisuga 73% Eesti ettevõtetest, kes tänu tasuta moodulile hoidsid kokku ligi 13 mln eurot, arvestades, et ühe riskianalüüsi dokumendi koostamine maksab ettevõttele umbes 500 eurot.