Ministeerium valmistab ette seadust positiivse krediidiregistri tulekuks

Rahandusministeeriumi tellimusel pakkus Cybernetica AS välja tehnoloogilised lahendused positiivse krediidiregistri loomiseks – lähiajal asutakse selle pinnalt koostama eelnõu registri käivitamiseks.

„Praegu ei pruugi pankadel ega teistel laenuandjatel olla täielikku ülevaadet inimeste finantskohustustest. See võib põhjustada ülelaenamist. Nüüd oleme astunud taas ühe sammu lähemale, et ülelaenamist oleks võimalik vähendada läbi positiivse krediidiregistri,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et ootab võimaliku lahendusega kiiret edasiminekut, sest oleme jätkuvalt olukorras, kus kümned tuhanded inimesed on oma laenude tasumisega hädas. Sügisel on plaanis saata eelnõu riigikokku. „Loodame seal sisukat debatti ja eelnõu kiiret vastuvõtmist,“ sõnas ta.

Peale positiivse krediidiregistri käivitamist hakkavad kõik pangad ja teised laenuandjad inimeste finantskohustuste jääkide kohta edastama andmeid registrisse. Uut laenu, liisingut või järelmaksu kaaludes peab laenuandja tegema päringu registrisse, et saada teada laenutaotleja olemasolevate finantskohustuste seis. Tellitud uurimistöö eesmärgiks oli saada infot, kuidas luua register nii, et oleksid kaitstud inimeste privaatsus ja tagatud vastutustundlikuks laenamiseks vajaliku teabe jagamine selliselt, et ka väiksematel laenuandjatel oleks võimalik positiivse krediidiregistriga liituda.

„Meil on laual mitu otsustamist vajavat küsimust: mismoodi register tehniliselt üles ehitada, mis on konkreetsemalt riigi roll selles, kuidas on tagatud andmete kaitse parimal moel. Uuringu läbiviimise käigus tuli välja, et asjaosalistel olid nendes küsimustes veidi erinevad eelistused. Meie ülesanne on nüüd kõige asjakohasem variant lukku lüüa,“ selgitas finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Cybernetica ise pakub uuringus esmase soovitusena välja ühe registripidajaga keskse registri, mis põhineb privaatsuskaitsetehnoloogial, täpsemalt kus kasutatakse usaldatavat täitmiskeskkonda (TEE). Selle lahenduse puhul registripidaja inimeste andmeid ei näe ja nende õigsuse eest vastutavad laenuandjad. Teise variandi kohaselt oleks sama tehnoloogia juures mitu registripidajat.

Kolmanda variandina, mida eelistasid turuosalised, on laual tavatehnoloogial põhinev keskne andmebaas, mida Cybernetica soovitab täiendada osaliselt krüpteeritud andmebaasi tehnoloogiaga.

„Kasutasime positiivse krediidiregistri lahenduste kavandamiseks ja võrdlemiseks teaduslikku metoodikat. Tänu sellele õnnestus keerukat tehniliste ja õiguslike probleemide rägastikku korrastada ning kõigi turuosaliste ootused kuuldavaks teha,“ ütles Cybernetica teadusinstituudi direktor Dan Bogdanov.

Andemete võimalik leke või võimalik ärakasutamine muudel eesmärkidel on üks peamine murekoht, mis inimestel seoses positiivse krediidiregistriga on. Selle leevendamiseks on oluline, et süsteem oleks võimalikult läbipaistev ja registri kasutamine eesmärgipärane.

Lisaks ülelaenamise vältimisele võiks positiivne register inimestele endile pakkuda ka tervikülevaadet erinevate laenuandjate juurest võetud eluasemelaenude, tarbimislaenude, sealhulgas liisingute ja järelmaksude seisust.