Automaksu mõju: hübriidautode asemel planeeritakse bensiini- ja diiselautode ostu

12 protsenti Eesti elanikest kavatsevad veel käesoleval aastal soetada endale uue auto, seda enne võimalikku tulevat automaksu aastal 2025. Enamik neist plaanib osta just bensiini- või diiselauto.

„Kui võrrelda selle aasta alguse andmeid möödunud aastaga, siis on uute sõiduautode müük hetkel Eestis languses.“ lausus Citadele liisingu juht Rainer Moppel. 2025. aastal terendava automaksu valguses uurisid nad aga inimestelt uue sõiduki ostumõtetest. 12 protsenti märkis, et neil tõesti selline kavatsus on.

Uuring tõdeb, et need inimesed, kes tahavad sellel aastal uut autot osta, teevad seda mingil määral just registreerimismaksu ajendil. Sellel aastal uut autot osta planeerivatest inimestest 69 protsenti märkis, et tahaksid soetada bensiini- või diiselauto, kuus protsenti vaatab elektriauto poole ning 24 protsenti soovib hübriidautot. „2023. aastal müüdud uutest sõiduautodest oli elektriautode osakaal samuti kuus protsenti, kuid hübriidautode osakaal oli 42 protsenti ehk tunduvalt kõrgem. Näib, et nüüd planeeritakse elektri- ja hübriidautode asemel just bensiini- või diiselautode ost ära teha veel selle aasta jooksul, et siis hiljem pääseda registreerimismaksu tasumisest,“ lausus Moppel.

Kaks aastat tagasi tehtud Citadele elektriautode teemaline küsitlus leidis, et 50 protsenti eestlastest kaaluksid uue auto ostmisel just elektriautot. Täpsemalt vastas toona 37 protsenti inimestest, et elektriauto ostu kavandavad nad lähima 10 aasta jooksul ning 13 protsenti arvas, et ilmselt jääb selline ost alles 10 aasta taha. Juhul, kui sõidukite registreerimismaks riigikogus heaks kiidetakse, siis 2025. aastast suureneb kindlasti elektriautode ostmine oluliselt.

Eelmisel aastal osteti Eestis kokku 22 820 uut sõiduautot ehk 11,7 protsenti rohkem, kui aastal 2022. Selle aasta esimese kolme kuuga on Eestis soetatud 4716 uut sõiduautot, mis on 16,6% vähem kui eelmisel aastal.