Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00%.

Kui finantsturgude ootuste kohaselt langetab keskpank järgmisel ehk juunis toimuval kohtumisel intresse, siis hetkel veel kindla sõnaga seda välja ei öeldud. Samas teatud määral viidatakse, et kõrged intressimäärad on toiminud nii nagu oodatud. Täpsemalt viitab keskpank, et laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud EKP nõukogu varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele.

Inflatsioon on toiduaine- ja kaubahindade aeglasema inflatsiooni mõjul jätkuvalt pidurdunud. Enamik alusinflatsiooni näitajaid alaneb, palgakasv muutub vähehaaval mõõdukamaks ja ettevõtete kasumid korvavad osaliselt tööjõukulude tõusu. Rahastamistingimused püsivad piiravad ning varasemad baasintressimääratõusud pärsivad jätkuvalt nõudlust, aidates inflatsiooni pidurdada. Samal ajal on euroalasisene hinnasurve endiselt tugev ja hoiab teenusehindade inflatsioonimäära kõrgel tasemel.

EKP nõukogu märgib, et nad on jätkuvalt kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Nõukogu hinnangul on EKP baasintressimäärad tasemel, mis toetab märkimisväärselt inflatsiooni praegust aeglustumist. Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad püsivad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Juhul kui ajakohastatud hinnang inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele peaks veelgi suurendama EKP nõukogu veendumust, et inflatsioon läheneb püsivalt nõukogu seatud eesmärgile, oleks asjakohane praegusi rahapoliitilisi piiranguid leevendada.

Seda lauset tõlgendas Danske Banki strateeg Piet Haines Christiansen kui otsese viitena, et keskpank langetab juunis intresse, kui just suurt üllatust ei tule.

Veel märkis EKP nõukogu, et edasised otsused selle kohta, kui piiravat rahapoliitikat ja kui kaua on asjakohane rakendada, on igal juhul jätkuvalt andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast ning nõukogu ei võta endale tulevaste intressimääraotsustega seoses konkreetseid kohustusi.

Keskpanga bilanss jätkab vähenemist

Varaostukava (APP) portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Nõukogu kavatseb jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava ehk PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPPi portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada 2024. aasta lõpus.

EKP nõukogu säilitab jätkuvalt paindlikkuse PEPPi portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiaga seotud riske, mis võivad ohustada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist.