Meretranspordi digitaliseerimine praegu ja tulevikus

Digitaliseerimine on meretranspordis viimastel aastakümnetel kiiresti edasi arenenud. Suurandmed, pilvandmetöötlus, plokiahel, autonoomsed laevad, asjade internet, robootika ja tehisintellekt on muutnud merenduse valdkonda suunas, mida pole varem nähtud.

On mitmeid näiteid selle kohta, kuidas erinevad asjade interneti süsteemid on kaubavedu ja navigeerimist muutnud, näiteks automaatne sildumine, laevakere ja süsteemide pidev digitaalne jälgimine, kogu aeg uuenev ilma- ning keskkonnateave, reaalajas marsruudi jälgimine, laevade marsruudi ja kiiruse täpsem kavandamine, kaugjuhtimine ning erinevad aruandlused, nt kütusekulu info edastamine. (Ajakiri Meremees. Veeteede Teataja. 2021/ 4/4)

Rahvusvahelises kaubanduses ja meretranspordis liigub väga palju infot seoses tellimuste, nende kinnitamise ning arveldamisega, lisaks tarnetingimused, saatmistingimused ja lepingud, mis tuleb enne kaubavedu kirja panna ning kokku leppida. Meretranspordi haldamine on keeruline ja aeganõudev. Sadamad on olulised info sõlmpunktid, kus kümned osapooled puutuvad üksteisega kauba käsitlemisel kokku ning erinevad digilahendused ja süsteemid aitavad laevadel, sadamas tegutsevatel ettevõtetel ning ametiasutustel infot kiiresti ja usaldusväärselt jagada.

Digitaliseerimisega kaasnevad alati ka riskid, mistõttu peaksid tarneahela eri lülid oma küberriskide vähendamiseks kasutama terviklikke lähenemisviise. Peamised soovitused sadamatele ja sadamarajatistele küberturvalisuse arendamiseks on tuvastada kõik nende kriitilised varad, olulised sõltuvussuhted ja haavatavad kohad, need üle vaadata ning luua ettevõttele sobiv turvaraamistik. (Professor Ulla Tapanineni blogi)

Jätkusuutlik meremajandus

Eesti on liitunud Euroopa rohelise kokkuleppega, Euroopa kliimaseadusega, mille siduv eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, ja vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%. Roheline üleminek tähendab olulisi majanduslikke võimalusi puhast tehnoloogiat ja ringmajandust rakendavatele ettevõtetele ning lahendustele ka merenduses.

Kandideeri üheaastasele ingliskeelsele õppekavale merenduse digitaliseerimine!

TalTechi Eesti Mereakadeemia merenduse digitaliseerimise magistrikaval on põhifookus kahe valdkonna õppeainetel: merendus ja infotehnoloogia. Õpe kestab ühe aasta, mis tähendab, et sisseastumistingimused on teistsugused: vaja on kõrgharidust vähemalt 240 ainepunkti mahus või magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Kui varasem kõrgharidus on 180 ainepunkti mahus, tuleb sellele lisaks tõendada 60 ainepunkti mahus pädevusi juhtimise, merenduse või ligilähedastes valdkonnas, mis on saadud töökogemusena, tasemeõppes või õpitud muul viisil.

„Olles juba merenduses omandanud piisavalt praktilisi kogemusi, tundus merenduse digitaliseerimine loogiline järgmine samm, et käia kaasas kiirelt areneva digimaailmaga ning näha, kuidas on võimalik seeläbi ka merenduses seda kõike realiseerida,“ rääkis õppekava esimese lennu tudeng ja laevaagendina töötav Krister Orgusaar.

Otsusta ka sina oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik