Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Hoonete energiatõhususe suurendamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ja toob konkreetset kasu meie inimestele. Renoveerimine on investeering paremasse tulevikku. Usun, et direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse hoogustada renoveerimislainet kogu ELis ning säilitada samal ajal ELi hoonete mitmekesisuse.“

Direktiiv seab eesmärgid hoonete üldise energiatarbimise vähendamiseks kogu ELis. Samas võtab direktiiv arvesse iga riigi eripära ning konkreetsete hoonete ja meetmete üle otsustavad liikmesriigid.

Direktiiv toetab tööstuse konkurentsivõimet

Iga liikmesriik määrab oma riikliku trajektoori, mille abil vähendada elamute keskmist primaarenergia tarbimist 2030. aastaks 16% ja 2035. aastaks 20–22%. Mitteeluhoonetest peavad liikmesriigid renoveerima 2030. aastaks 16% ja 2033. aastaks 26% halvimate tõhususnäitajatega hoonetest. Liikmesriigid võivad nendest kohustustest vabastada teatavat liiki elu- ja mitteeluhooned, näiteks ajaloolised hooned või puhkemajad. Direktiiviga nähakse ette nõue luua ühtsed kontaktpunktid, kust saada nõu hoonete renoveerimise kohta, ning era- ja avaliku sektori pakutav rahastamine muudab renoveerimise taskukohasemaks ja teostatavamaks.

Direktiiv toetab tööstuse konkurentsivõimet, sest loob ELis ärilise aluse energia- ja puhta tehnoloogia investeeringutele ning hoonete renoveerimisele.

Direktiiv aitab suurendada energiasõltumatust, sest vähendab imporditud fossiilkütuste kasutamist. Kõik uued avalik-õiguslikud hooned peavad olema fossiilkütuste heite vabad alates 1. jaanuarist 2028 ning kõik muud uued hooned alates 1. jaanuarist 2030. Alles jääb võimalus teha konkreetseid erandeid. Direktiiviga lõpetatakse järk-järgult fossiilkütuste kasutamine hoonete kütmisel ja toetatakse päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu lähtuvalt konkreetse riigi oludest.

Samuti peavad liikmesriigid tagama, et uued hooned oleksid päikeseenergia valmidusega. Alates 1. jaanuarist 2025 ei ole lubatud anda toetust fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamiseks. Direktiiv näeb ette ka kaablite eelpaigaldamise, elektrisõidukite laadimispunktid ja jalgrataste parkimiskohad. Renoveerimise toetuseks on ette nähtud tehniline ja rahaline toetus.

Direktiiv jõustub lähinädalatel pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel peavad liikmesriigid direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtma.

Taustainfo

Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% ELi energiatarbimisest, üle poole ELi gaasitarbimisest (peamiselt kütte, jahutuse ja sooja tarbevee kaudu) ning 35% energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Umbes 35% ELi hoonetest on üle 50 aasta vanad ja ligi 75% hoonetest ei ole energiatõhusad. Samal ajal renoveeritakse aastas energiatõhusamaks keskmiselt vaid 1% hoonetest.