Kui veebruaris sai gabariitse terase eest 235 eurot tonnist, siis märtsis tuli välja käia juba 255 eurot ehk üheksa protsenti rohkem enam. Romusõiduki tonnihind on kuuga tõusnud 220 eurolt 230 euroni ningvase hind 6450 eurolt 6800-ni. Alumiiniumi tonni eest maksti veebruaris 1400 eurot ja see hind ei liikunud.

Kuusakoski juhatue liige Toomas Kollamaa tõi välja, et vase hind on tõsunud viimase 15 kuu kõrgeimale tasemele. „Hind on ainuüksi viimase kahe kuu jooksul tõusnud enam kui 15 protsenti. Vask on rohelises energias võtmematerjal – seda kasutatakse toitekaablites, tuuleturbiinides, elektrisõidukites ja päikesepaneelides. Hiina tehaste tegevus ületas eelmisel kuul kõiki ootusi ja see on märk maailma suurima vasekasutaja majanduse elavnemisest, mida on nii pikka aega loodetud ja soovitud,“ rääkis Kollamaa.

Tema sõnul võib praegust olukorda võrrelda 2000. aastatega, kui vase turuhind kerkis Hiina linnastumise ja industrialiseerimise tõttu kolme aastaga enam kui viiekordseks. Näiteks Citigroupi analüüsiosakond näeb siin järgmise kolme aasta jooksul potentsiaali samasuguseks plahvatuslikuks hinnatõusuks, tõi Kollamaa välja. „Maailma kaevandustes on olnud mitmeid tootmise tagasilööke, mis on suurendanud tarneraskusi. Bank of America strateegid ütlevad, et uute projektide nappus hakkab lõpuks närima. See pank, aga ka tegelikult paljud teised eeldavad, et 2026. aastaks on vase tonn keskmiselt 12 000 dollarit ehk ligi 11 300 eurot,“ lisas Kollamaa.

Kuusakoski juhatuse liikme sõnul on optimism tabanud ka teisi värvilisi tööstusmetalle. „Loodetavasti ei ole seekord tegemist niiöelda valehäirega. Aastal 2022 oli Goldman Sachs see, kes prognoosis, et vase hind jääb 2023. aastal 13 000 dollarile tonni kohta, kuid vask tegi midagi hoopis muud ja langes 7150 dollarile tonni kohta. Pärast seda madalpunkti on vase hind õnneks pidevalt tõusnud. Goldman Sachsi viimane hinnang vaseturu kohta näitab, et pakkumise märkimisväärse puudujäägi tõttu tõuseb hind alates 2028. aastast 9900 dollarini tonni kohta, mis sunnib leidma uusi vase tootmistehnoloogiaid, mis keskenduvad madala kvaliteediga maagist metalli väljapressimisele,“ rääkis Kollamaa.

Eesti vanametallituru suurus on 350 000–400 000 tonni aastas.