Kraft: võtame euro vabatahtlikku kasutusse!

Kui Eestil ei õnnestu järgmise aasta 1. jaanuaril eurot kasutusele võtta, võiks võtta euro alates 2007. aastast vabatahtlikku kasutusse igapäevastes tehingutes, leiab Vahur Kraft.

Nordea Panga Eesti filiaali juhatuse esimees Vahur Kraft kirjutab Eesti Päevalehe arvamusveerul, et kui Eestil siiski ei õnnestu järgmise aasta 1. jaanuaril eurot kasutusele võtta, võiks Eestis võtta euro alates 2007. aastast igapäevastes tehingutes vabatahtlikku kasutusse.

“Seda saab teha, hoides hoiuseid eurodes, kasutades eurot käibevahendina omavahelistes arveldustes ning näidates kaupade-teenuste hindu eurodes.”

“Vabatahtlik euro kasutamine omavahelistes tehingutes suurendab kindlasti teatud majandusharude efektiivsust, seega võiks riigi eesmärgiks olla tingimuste loomine, kus ettevõtted ja eraisikud saaksid omavahelistes arveldustes vabalt valida kasutatavat valuutat. Oluline on rõhutada, et see peab toimuma mõlema poole vabatahtliku kokkuleppe tulemusel,” selgitab Kraft.

Teoreetiliselt võib riik teha veel ühe sammu valikuvabaduse suurendamiseks, võimaldades riigimaksude tasumist eurodes, pakub autor. Tema meelest võiks euro tulla kasutusele kahes etapis. Esialgu, 1. jaanuarist 2007 kontorahana, nagu 1999. aastal 11 riiki seda tegid. Hiljem, võimaluste ning poliitiliste asjaolude selginemisel ja kokkuleppel, hakata kasutama euro sularahana.

Krafti sõnul sõltub euro tulekust otseselt meie sissetulekute ja elatustaseme tõus. “Lühema perspektiivi majanduspoliitiliste riskide taustal on euro kasutuselevõtt vaieldamatult kõige olulisem samm Eesti majanduse ja finantssüsteemi stabiilse arengu tagamiseks,” kirjutab ta. “Majanduses suurendab europiirkonnaga ühinemine veelgi ekspordi kasvupotentsiaali, välisinvesteeringuid ning välistab vahetuskursi riski.”

Autori sõnul on raske ennustada, mis juhtub Eesti majanduspoliitika usaldusväärsusega turgudel siis, kui euro kasutuselevõtt peaks nihkuma kaugemasse tulevikku.