Kes on meditsiinitehnikud ja -füüsikud ning miks tasub nendeks õppida?

Meditsiinis ja teaduses oleme harjunud, et igal spetsialistil on oma roll – arstid tegelevad diagnoosimise ja raviga, insenerid seadmetega ning füüsikud omakorda füüsikateadustega. Seega võib tulla üllatusena, et tegelikult on olemas meditsiinitehnika ja -füüsika eriala, mis kõiki neid valdkondi seob ning mille arengust sõltub, milliseks kujuneb terve meditsiinisektori ja patsientide tulevik.

Sessioonõppena toimuv TalTechi meditsiinitehnika ja -füüsika magistriõppekava on loodud just selleks, et vaadata tulevikku ning õpetada homseid spetsialiste käitlema kõrgtehnoloogilisi meditsiiniseadmeid, arendama uusi meditsiinidiagnostika meetodeid ja looma uusi IT-lahendusi tervishoius. Samuti keskendub eriala tervisenäitajate laiapõhjalisele analüüsile ja küsimusele, kuidas mõjutab kiirgus inimest.

Milles meditsiinitehnika ja -füüsika eriala seisneb?

Eriala vilistlane ning Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika ühingu juhatuse esimees Jaanus Lass rõhutab, et tegemist on mitmekülgse valdkonnaga, kus saavad kokku inseneeria, infotehnoloogia, bioloogia, füüsika ning meditsiin. „Kuigi patsient kohtub reeglina meditsiinitehnikute ja -füüsikutega harva, on tegu kriitilise tähtsusega taustajõududega, ilma kelleta ei saaks meditsiin tänapäevasel kujul toimida,“ ütleb Lass.

Haiglates vastutavad meditsiinifüüsikud üldiselt erinevate kiiritusseadmete ohutu käitamise eest, tegelevad kiirgusohutuse ja dosimeetriaga ning kiiritusravis ka raviplaanide koostamisega. Meditsiinitehnika insenerid tegelevad meditsiinitehnoloogia planeerimise ja korrashoiuga, nende tegevusvaldkonnad puudutavad kõiki haiglas kasutatavaid diagnostika- ja raviseadmeid, nagu näiteks anesteesia- ja intensiivraviseadmeid, operatsioonisaali tehnikat, funktsionaaldiagnostikaseadmeid, laboriseadmeid, aga ka desinfitseerimis- ja sterilisatsiooniseadmeid.

Iga keerukama meditsiiniseadme taga on suur hulk inseneritööd, alates seadmes kasutava tehnoloogia väljamõtlemisest, rakenduste arendamisest, tootmisest, lõpetades kasutaja tehnilise toetusega.

Tänapäeva terviseinseneridel-tehnoloogiaarendajatel on tähtis roll haiguste ennetamise juures. „Selles osas on terviseinsenerid kahtlemata eesliinil, sest nad võimaldavad igaühe tervisenäitajad numbritesse valada ja anda hinnangu, millise mõjuga üks või teine tegevus tervisele on,“ selgitab Lass. Näitena toob ta välja biosignaalid, mille abil saab tänapäeval väga täpselt hinnata seda, kuidas mõjutab uneaeg ja -kvaliteet järgmisel päeval sooritusvõimet. Biosignaalidele tuginetakse igapäevaselt ka haiglakeskkonnas, näiteks intensiivravis jälgitakse ja analüüsitakse suurel hulgal patsiendi biosignaale ja võetakse nende põhjal vastu raviotsuseid, seda nii ravipersonali kui ka aparatuuri tasandil. Näiteks kasutatakse spetsiaalseid hingamisaparaate, mis kohandavad automaatselt oma raviparameetreid patsiendi närvisüsteemist mõõdetud signaalide abil.

Spetsialistide puudus loob eriala lõpetanule laiad valikuvõimalused

Lass ütleb, et praegu on Eesti haiglad hästi varustatud vajaminevate seadmete ja tehnilise poolega, puudus on aga inimestest, kes nende masinatega töötaksid. „Mida keerulisem on tehnoloogia, seda suuremat meeskonda on tarvis, kes aparatuuri käitamises osaleks,“ selgitab ta, et aparaatide korrektseks ning optimaalseks toimimiseks on vaja meditsiinifüüsikute ja -inseneride olemasolu.

Hinnanguliselt on Lassi sõnul Eestis hetkel puudu umbes sadakond selle eriala spetsialisti. „Selleks, et järgmise kümne aasta jooksul see tühimik ära täita, peaks aastas vastava magistrieriala lõpetama 15 tudengit. See on aga väga keeruline väljakutse, sest nii mõnigi lõpetaja ei jää valdkonda pidama või läheb tööle välismaale,“ nendib ta. Eriti terav puudus on väiksemates haiglates meditsiinifüüsikutest, sest nende puhul tohib riiklike nõuete kohaselt haiglatesse vastutavale kohale tööle võtta vaid kõrgeima taseme kutsekvalifikatsiooniga spetsialiste.

Meditsiinitehnikute töö jõuab üha suurema hulga inimesteni

Siiski ei jää meditsiinitehnikute töö ainult haigla seinte vahele, vaid jõuab laiatarbekaupade kaudu ka kodudesse. Hea näitena toob Lass välja diabeediraviks kasutatavad automaatsed insuliinipumbad, mis vere glükoosisisalduse pideva mõõtmise läbi muudavad automaatselt insuliini manustamist. „Selliste seadmete sees istubki just inseneride mahukas ja pikaajaline töö,“ selgitab ta. 

Personaalne tervisejälgimine on samuti üks valdkond, mis tugineb Lassi sõnul suuresti meditsiininseneride tööle ja kuhu panustavad hetkel intensiivselt ka maailma suurimad tehnoloogiafirmad. „Piirid professionaalse meditsiinitehnika ja laiatarbetehnika tootjate vahel on hägustumas. Leiutatakse järjest uusi kodukasutuseks mõeldud seadmeid, mis pea märkamatult meie igapäevatoimetuste taustal meie terviseandmeid koguvad,“ märgib ta.

Järgmise sammuna oleks Lassi sõnul vaja need inimeste eratarbimisel kogutud terviseandmed ära siduda professionaalse meditsiini andmekogudega. „Nii tekiks veelgi laiem pinnas ja paremad eeldused tegemaks suuremaid üldistusi tervete ühiskondade ning inimgruppide tervise kohta,“ sõnab ta.

Tehisintellekti areng meditsiinis terviseinseneride vastutada

Lisaks eelmainitud valdkondadele ja innovatsioonidele on tulevasel meditsiinitehnika ja -füüsika eriala magistrandil suure tõenäosusega võimalus anda oma panus hetkel ühesse kõige põletavamasse teemasse – tehisintellekti arengusse. „Just esmase diagnostika osas näen ma tehisarul väga suurt potentsiaali, et vähendada arstidele hetkel langevat koormust. Selleks on vaja aga vastavaid tehisintellekti lahendusi arendada, mida peavad eest vedama just meie meditsiiniinsenerid,“ selgitab Lass.

Üliminiatuursed (nanotehnoloogilised) robotseadmed on kindlasti üks tulevikuvaldkondi, leiab ta. „Need on seadmed, mis toimetavad organismi sees, aitavad kaasa kujutiste saamisele, toimetavad sihitult kohale ravimeid või teevad muid invasiivseid ja kirurgilisi protseduure,“ selgitab Lass.

TalTechi meditsiinitehnika ja -füüsika magistriõppekaval saab tehisaruga seotud teadmisi ainekursuse „Tehisintellekt tervishoius“ raames. Lisaks on õppekava olulisteks erialaaineteks näiteks digitaalne signaalitöötlus MatLabis, piltdiagnostika füüsikalised alused, biomeditsiiniseadmed, elektromagnetväljad ja -lained meditsiinitehnikas, meditsiinis kasutatavad kiirgused, andmeedastusstandardid ja -formaadid tervishoius ning biooptika.

Eriala lõpetanu saab biomeditsiinitehnikainseneri esmakutse ja võib töötada tervishoiusüsteemis, teaduses, meditsiinitehnika ettevõtetes ja tööstuses.

Õppetöö toimub sessioonõppes, mis võimaldab töötaval üliõpilasel paindlikumalt õppida. Sessioonõppes toimub õppetöö suures osas iseseisvalt, kontaktõppe maht on 10–15 protsenti õppeaine mahust ning õppetöö toimub peamiselt kolmapäeviti ja neljapäeviti kaks korda kuus.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta: taltech.ee/meditsiinitehnika-ja-fuusika

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik