Karm hinnang. Peeter Raudsepp: oleme Põhja-Euroopa asemel teel Euroopa põhja

Viimase kahe aastaga on SKP elaniku kohta langenud 86 protsendilt 81 protsendile võrrelduna Euroopa riikide keskmisega. Lootsime, et pürgime oma majandusega Põhja-Euroopasse, kuid viimaste aastate majandusnäitajatega oleme teel Euroopa põhja, ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tänasel Toiduliidu 18. aastakonverentsil.

„Majandusteemad on saanud avaliku diskussiooni osaks. Prognoosid ja lubadused, et majandus hakkab tõusma ja hinnad langema, pole aga tõeks osutunud. Olen lugenud samal päeval samast väljaandest risti vastukäivaid prognoose. Siit ka küsimus - mis meil toimub, kas me oleme kriisis, milline on tarbija kindlustunne ja kuhu me liigume,“ rääkis Raudsepp.

Eesti Konjunktuuriinstituudi konjunktuurikell defineerib ära kriisi ja näitab, et kriisid on olnud erinevad. „2009. aasta kriisi mõjud olid väga karmid. COVIDist tingitud kriis taastus kiiresti – niipea, kui piirangud tühistati, läks kõik endistviisi edasi - võiks öelda, et isegi paremini. Tänases kriisis on ekspertide arvates olukord paranemas, aga oluline on mõista, et majandusolukorra paranemine ei tähenda majanduse kasvu. Ilmselt on see vaid majanduse halvenemise pidurdumine,“ ütles Raudsepp.

Raudsepa sõnul ei ole käimas kriis majanduskriis. See on erinevatest poliitikatest põhjustatud kriis - raha trükitakse, ei trükita, intresse tõstetakse, intresse ei tõsteta, sõdu ja konflikte alustatakse ja need ei lahene.

„Maailmas on ärevusfoon oluliselt tõusnud. On asjatu oodata, et see möödub iseenesest. Majanduse tsüklilisus on häiritud ja arvata, et langusele järgneb taastumine - see ei pruugi nii olla. Me võime jääda tükiks ajaks mööda põhja liikuma. Ärevusfoon on tugev ja kui enne magama jäämist und ei tule, siis lugege lammaste asemel riike, kes on konfliktis – enne tuleb uni peale, kui lõpuni jõuda, või ei tule und üldse. See nimekiri aina pikeneb.“

Konjunktuuri uuringu järgi on ettevõtjate seas majanduskavu takistavate tegurite hulgas kolmandal kohal usaldamatus valitsuse vastu, mis tekitab ebastabiilsust. „Majandus ei ole parteide ülene teema. Valitsusel pole puudu plaanidest, vaid järjepidevusest nende elluviimisel - makse tõstetakse, ei tõsteta, kärbitakse, ei kärbita. Varem arvasime, et me ei liigu piisavalt kiirel tempol edasi. Nüüd näitab elu, et liigume hoopis tagasi.“

Ettevõtjate seas on kriitiliste hinnangute andjate osakaal 3-4 korda kasvanud viimase paari aastaga. „See on ebakindla kommunikatsiooni tulemused. Lahenduseks oleks valitsusel instrumentide paljusus. Maksude tõstmine peab olema selgelt põhjendatud ja piisavalt ette teada. Nende teemadega ei peaks tegelema kaks nädalat enne riigieelarve koostamist Vihula mõisas. Kaitsemaksu põhjendatusest saavad inimesed aru, aga see tuleb ilmselt alles siis, kui kõik muud maksud on juba kehtestatud,“ lisas Raudsepp.