Kuldsete viisade programm andis kolmandate riikide kodanikele kolmeks aastaks Hispaania elamis- ja tööloa. Selleks tuli kõigepealt Hispaaniasse investeerida aga vähemalt 500 000 eurot.

„Täna on 94 kuldset viisat sajast seotud kinnisvaraga suurtes linnades, mis juba niigi seisavad silmitsi sellega, et kohalikel on seal raske leida taskukohast elamist,“ sõnas peaminister Pedro Sanchez. Ta loodab, et viisaprogrammi lõpetamine muudab kinnisvarahinnad hispaanlastele endile soodsamaks ja turg muutub õiglasemaks.

Eesotsas hiinlased ja venelased

Hispaania käivitas kuldsete viisade programmi 2013. aastal. Kümne aastaga väljastati ligi 5000 sellist viisat.

Samas on programm saanud palju kriitikat. Rahvusvaheline korruptsioonivastase võitluse organisatsioon Transparency International seadis 2023. aastal kahtluse alla, kas Hispaania valitsus ikka uurib piisavalt investeeringute tausta. Nimelt on kuldseid viisasid väljastatud kõige rohkem hiinlastele ja venelastele, kes on riiki investeerinud üle kolme miljardi euro.

Samuti kaheldakse peaministri väites, et kinnisvara muutub nüüd kohalikele kättesaadavamaks. Kinnisvarafirma Idealista andmeil ei mõjuta viisaprogrammi lõpetamine turul mitte midagi, kuna välisinvestorite tehingud moodustavad kõigist tehingutest vaid 0,1 protsenti.

Hispaania naaberriik Portugal muutis hiljuti oma kuldsete viisade programmi, välistades kinnisvarainvesteeringud. Välisinvestorid, kes endiselt soovivad elamis- ja tööluba, saavad nüüd raha paigutada näiteks investeerimisfondidesse.

Euroopa Komisjon on pikalt juhtinud riikide tähelepanu sellele, et sellised viisaprogrammid kätkevad endas turvariske nii riikidele kui kogu Euroopa Liidule.