Üleilmsed aktsiaturud jätkasid märtsis tõusu, mida toetasid märgid globaalse makrokeskkonna paranemisest. Samas ootavad turud tugevneva majanduse valguses seda, et intressid püsivad kõrgel kauem, kui veel aasta alguses arvati ning see ootus võib ühel hetkel siiski hakata aktsiahindadele survet avaldama.

Majanduse elavnemise perspektiiv on kahtlemata hea uudis, kuid see on ka proovikivi teesile, mis väidab, et kiirenev majanduskasv ei too meile tagasi liigkõrget inflatsiooni. Teisest küljest on aktsiate hinnatase juba praegu päris kõrge, mistõttu oleks tõusutrendi jätkumiseks vaja näha ettevõtete kasumi kasvu. Seni on riskid püsinud enam-vähem tasakaalus ja selle aasta turuväljavaade on endiselt mõõdukalt positiivne.

Makropilt näitab majanduse taastumist

Üleilmseid aktsiaturge kajastav indeks kerkis selle aasta esimeses kvartalis ligi 8% ja eelmise aasta oktoobri madalseisust arvestades koguni 25%. Seega on palju häid uudiseid majanduse käekäigu kohta juba aktsiahindadesse sisse arvestatud.

Makronäitajad on üldiselt turge toetanud. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks näitas märtsis, et sektori ettevõtted ootavad lähemates kvartalites veebruariga võrreldes veelgi paremaid kasvutingimusi. Paranemist toetavad finantstingimuste leevenemine ja tellimuste kasv, mis annavad hea baasi ka teise kvartali tootmismahu suurenemiseks.

Intressimäärade languse venimine pole seni olnud probleem

Paranev makrokeskkond ja märgid, et inflatsiooni aeglustumine on pidurdunud, panevad turge järjest enam ümber hindama sel aastal oodatavate intressikärbete arvu. Sellegipoolest ollakse praegu veendunud, et nii Föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank teevad esimese kärpe hiljemalt juulis ning et aasta lõpuks on mõlemalt oodata kokku kuni kolme intressilangetust 0,75 protsendipunkti võrra.

Kuigi prognoositav ajastus on nihkunud aasta lõpu poole, viitavad nii turgude ootused kui ka keskpankade sõnumid sellele, et intressimäärad hakkavad tänavu ikkagi langema. Föderaalreservi esimees Powell kinnitas pärast märtsi koosolekut, et Föderaalreserv langetab intressimäärasid isegi tugevneva majanduse tingimustes. USA kaheaastane reaalintress (intress miinus inflatsioon - toim) püsib 2% lähedal ja turud on sellise tasemega kohandunud.

Kumb on suurem, kas inflatsioonirisk või majanduslanguse risk?

Föderaalreserv näib endiselt olevat päri seisukohaga, et USA potentsiaalne majanduskasv ehk selline kasv, mis ei tekita liigset inflatsiooni, on eelnevate aastatega võrreldes kiirem. Samas saab seda teesi kontrollida alles siis, kui majanduskasv päriselt ka kiireneb.

USA tööturu jahtumine on inflatsioonihirme viimastel kuudel küll vähendanud, aga kui üleilmse majanduse taastumise märgid püsivad, siis võib toorainehindade kasv inflatsioonisurvet jälle tõsta. Kuigi inflatsioonirisk pakub praegu rohkem kõneainet, pole majanduslanguse risk ka kuhugi kadunud ja see risk võib aktsiaturu suunda isegi rohkem mõjutada.

Mõõdukas korrektsioon oleks igati loomulik ja tervendav ega pruugiks tähendada 2022. aasta oktoobris alanud pullituru lõppu, märgib SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil.

Siinkohal tuleks eriti jälgida tööturu olukorda. Nagu öeldud, USA tööturg nõrgeneb ja leibkondade uuring näitab tööhõive langust, kuigi ametlik statistika viitab tööhõive jätkuvale kasvule. Föderaalreserv kindlasti jälgib neid muutusi ja tõenäoliselt hakkab intresse langetama enne, kui tööturult saabub mõni tugevam signaal majanduse nõrgenemise kohta.

Aktsiaturud ootavad pingsalt esimese kvartali tulemusi

Majanduse elavnemist oodates on üleilmsed aktsiaturud viimase poole aastaga hoogsalt kerkinud, kuid tugevnev makropilt ei ole ettevõtete kasumit veel märgatavalt suurendanud. Seega on turg tõusnud peamiselt aktsiate suhtarvude paisumise arvel ja need suhtarvud on praeguseks jõudnud juba päris mahlakale tasemele, eriti USA-s.

Arenenud turgude aktsiaid koondav MSCI World indeks kaupleb ligikaudu 19-kordse aktsia hinna ja järgneva 12 kuu kasumi suhtarvuga (P/E), mis on ligi viiendiku võrra kõrgem kui viimase kümne aasta keskmine.

Võttes arvesse, et erinevalt pandeemiaeelsest perioodist on reaalintressid nüüd positiivsed, ei jäta praegune hinnatase just palju ruumi suhtarvude edasiseks kerkimiseks. Seega oleks tõusutrendi jätkumiseks vaja tuge kasumite kasvust. Loodetavasti annavad ettevõtete esimese kvartali tulemused põhjust järgnevate perioodide kasumiprognoose kergitada.

Turgude korrektsiooni tõenäosus on suur

Teises kvartalis tundub peamine risk aktsiatele seisnevat selles, et reaalintresside tõus või meeleolu muutus käivitab turgudel korrektsiooni. Samas oleks pärast viimase poole aasta rallit mõõdukas korrektsioon igati loomulik ja tervendav ega pruugiks tähendada 2022. aasta oktoobris alanud pullituru lõppu.

Iga pulliturg teeb läbi mitu korrektsiooni, aga korrektsioonide ajastust või ulatust on keeruline prognoosida. Turg pöörab suurema langusega karuturuks enamasti siis, kui turu suunamuutus ühtib majanduslangusega, aga seni on see risk suhteliselt madal. Seega pikemas vaates ootame tõusutrendi jätkumist, mistõttu pikaajalised investorid ei peaks võimalikul lühiajalisel korrektsioonil laskma ennast heidutada.

Kindlasti tuleb hoida pilk riskiteguritel, millest erilise tähelepanu all on inflatsioon, intressid ja geopoliitika, mis võivad pilti märkimisväärselt muuta. Kuigi intressilangetuste edasilükkamine vähendab lühemas perspektiivis võlakirjade tõusupotentsiaali, ootame selles varaklassis aasta kokkuvõttes samuti positiivset tulemust.