Väikelennujaamad on sügavas miinuses. Riigil kahjumi katteks aga raha pole

Kuigi Tallinna Lennujaam AS-i hinnangul ei peaks nemad teisi Eesti lennujaamu oma kulu ja kirjadega ülal pidama, laiutab kliimaministeerium käsi. Kuna riigil raha pole, tuleb ka riigiettevõttel regionaalpoliitikat toetada.

Nii nagu maksab Eesti riik peale maakondlikele bussiliinidele, parvlaevaliiklusele ja Elronile, toetatakse maksumaksja rahaga ka lennuliiklust. Selleks et Tartus, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares lennujaamad töötaksid ja lennukeid võõrustataks, eraldatakse riigieelarvest Tallinna Lennujaam AS-ile igal aastal 2,3 miljonit eurot. Kui teoorias peaks riigiettevõte suutma selle toetuse eest väikelennujaamade ülalpidamiskulud ära katta, siis praktikas on kõik regionaalsed lennujaamad suures puudujäägis.

Kõige suuremat miinust tekitab Tallinna Lennujaamale – riigifirmale, kes on pandud majandama kõiki Eesti regionaalseid lennujaamu – sel aastal otseliini Helsingisse saanud Tartu lennujaam. Kuigi Tartusse oodatakse õhuteed pidi tänavu 30 000 reisijat, tähendas uue regulaarliini avamine uute inimeste palkamist ja kahes vahetuses tööle hakkamist. Riigi toetus sellest aga ei muutunud, see on juba viimased neli aastat muutumatuna püsinud. Kuna 2,3 miljonit eurot jagatakse nelja lennujaama vahel võrdselt, prognoosib Tallinna Lennujaam AS Tartu lennujaama kahjumiks tänavu u 820 000 eurot.