Eesti autoturg kukub Euroopa Liidu kõige kiiremas tempos

Kui Euroopas Liidus (EL) langes uute sõiduautode turg märtsis mullusega võrreldes 5,2 protsenti, siis Eestis oli kukkumine 25,7 protsendi suurune, mis on ELi kõige negatiivsem näitaja.

Märtsis müüdi Eestis kokku 1699 uut sõiduautot, mida on 589 võrra vähem kui möödunud aastal samal ajal. Eriti tugevalt sai pihta uute bensiinimootoriga autode müük. Kui mullu müüdi märtsis 1025 bensiinimootoriga sõiduautot, siis tänavu kõigest 571 (-44,3%). Elektriautode müük kukkus märtsis aastataguse ajaga võrreldes 16,4 protsenti ning hübriidide ja pistikhübriidide puhul oli langus vastavalt 18,8 ja 8,1 protsendi suurune. Ainus jõuallikas, mis kasvutrendi näitas, oli diiselmootor: kui 2023. aasta märtsis müüdi Eestis 276 diiselmootoriga sõiduautot, siis tänavu 303.

Seejuures ei ole suurde langusesse läinud Eesti uute sõiduautode turg pelgalt ühe kuu eripära, vaid pikemaajaline trend. Tänavuse aasta esimese kolme kuuga on Eestis ostetud 16,6 protsent vähem sõiduautosid kui mullu. Numbrites väljendatuna tähendab see, et kui möödunud aastal läks esimese kolme kuuga kaubaks 5658 masinat, siis tänavu 4716. Euroopa Liidu liikmesriikidest on suurem langus tabanud vaid Lätit, kus turg on kukkunud 17,1 protsenti.