VIDEO | Swedbanki majandusprognoos: intressid langevad ja Eesti majandus hakkab peagi kasvama

Swedbanki tutvustas oma värsket majandusprognoosi, mille järgi oodatakse, et Eesti majandus langeb tänavu 0,5 protsenti, ent pöördub seejärel üle 2-protsendilisele kasvule.

Keskpangad hakkavad intressimäärasid langetama

Maailmamajanduse kasv on nõrk, kuid piirkonniti ja riigiti on arengud erinevad. USA majandus on liikunud soliidsel kasvukursil, kuid euroalal on majanduskasv peatunud. Meie prognoosi järgi hakkab euroala majandus taastuma selle aasta teises pooles, kui inflatsioon normaliseerub ja Euroopa Keskpank alustab intressimäärade langetamisega.

Rootsi majandus on nõrk, kuid aasta teises pooles ootame reaalpalkade ja eratarbimise suurenemise toel majanduse kasvu. Tugevam välisnõudlus ja intressimäärade langetamine hoogustavad Rootsi majanduskasvu rohkem alles järgmisel aastal. Lätis ja Leedus annab tugev tööturg jõudu majapidamiste tarbimisele ning selle aasta teises pooles hakkab välisnõudlus neis riikides eksporti jõulisemalt suurendama. Sarnaselt eelmise aastaga on majandusele oluliseks toeks valitsussektori investeeringud.

Euroala inflatsioon läheneb järk-järgult Euroopa Keskpanga 2% eesmärgile. Swedbanki hinnangul hakkab keskpank intressimäärasid langetama juunis ning teeb seda sel aastal neljal korral. Nii peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõudma euroalal aasta lõpuks 3 protsendini ja järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini.

Kuna USA majandus on tugev ja inflatsioon on osutunud oodatust püsivamaks, ootame Föderaalreservilt esimest intressimäära langetust alles selle aasta septembris. Rootsi keskpank hakkab meie prognoosi järgi intressimäära langetama juba selle aasta mais ja Rootsi kroon peaks tugevnema.

Eesti majandusele on tekkimas üha rohkem kasvuvõimalusi

Eesti majanduse maht on vähenenud juba alates 2022. aasta algusest. Kui püsivhindades on sisemajanduse koguprodukt (SKP) langenud allapoole pikaajalist trendi, siis jooksevhindades on see jätkuvalt sellest üle. Eelmise aasta viimase kvartali võrdlemisi tugeva languse mõju kandus ka käesoleva aasta algusesse ja lükkas majanduse kasvule pöördumise veidi hilisemaks.

Eesti majandus jääb ka sel aastal kergesse langusesse, kuid üha enam on tegureid, mis toetavad selle kasvu taastumist:

• inflatsioon aeglustub ja inimeste ostujõud on suurenemas;

• tööturg on üsna vastupidav;

• välisnõudlus hakkab tasapisi paranema ja intressimäärad peaksid langema.

Majanduse üldise kindlustunde halvenemine on peatunud ja see näitab esimesi märke paranemisest. Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal püsivhindades 0,5% ja suureneb järgmisel aastal 2,8%.

Paindlik ja vastupidav tööturg toetab majanduskasvu taastumist

Pikalt kestnud majanduslangusele vaatamata on töötuse määr tõusnud Eestis mõõdukalt ja oleme selle prognoosi 2024. ja 2025. aastaks väiksemaks korrigeerinud.

Sel aastal tõuseb töötuse määr keskmiselt 7,5 protsendini ja koos majanduskasvu oodatud paranemisega väheneb järgmisel aastal 6,7 protsendini. Hõivatute arv sel aastal küll väheneb, kuid hõive määr jääb kõrgeks. Paindlik ja vastupidav tööturg toetab majanduskasvu taastumist. See võimaldab nõudluse paranedes ettevõtetel rakendada kiiremini juba olemasolevat tööjõudu ning kõrge tööhõive ja mõõduka töötusemäära juures on ostujõu kasvul tugevam mõju.

Ostujõu suurenemine annab eratarbimisele hoogu

Sel aastal aeglustub viimase paari aasta tagune kahekohaline palgakasv 7% lähedale, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud. Müügitulu langus sunnib ettevõtteid tegevuskulusid koomale tõmbama. Palgakasv sel aastal küll aeglustub, kuid see ületab hinnakasvu ehk reaalpalga kasv jätkub. Majapidamiste ostujõu paranemine peaks tarbimise mahtu suurendama. Järgmisel aastal jõustuv tulumaksureform, millega tõstetakse küll tulumaksumäära, kuid ühtlustatakse ka tulumaksuvabastus kõikidel sissetulekutasemetel, annab hoogu netopalga tõusule, mis omakorda toetab tarbimise kasvu.

Euribori langus mõjutab ligi veerandit Eesti majapidamistest, jättes nende eelarvesse rohkem ruumi tarbimiseks ja säästmiseks. Samas jääb intressimäärade languse mõju kogu majandusele sel aastal tõenäoliselt veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ning alles mitme, peamiselt kuue kuu järel.

Teenuste ekspordil on üha suurem positiivne mõju majandusele

Kaupade eksport küll veel väheneb, kuid selle sügavaim langus jäi möödunud aasta keskele. Samas on töötleva tööstuse ettevõtete eksporditellimused jätkuvalt väikesed ja nende ekspordiootused käesoleva aasta esimeses kvartalis veel halvenesid. Kuigi prognoosime üldise välisnõudluse paranemist, pidurdavad sel aastal hooneehituse mahtude vähenemine Soomes ja Rootsis kaupade ekspordi kasvu taastumist. Ekspordi taastumist võib tagasi hoida ka ettevõtete halvenenud kulupõhine konkurentsivõime. Kui kaupade eksport on langenud alla pikaajalist trendi, siis teenuste eksport ületab seda. Teenuste ekspordi osakaal SKP-s on viimastel aastatel suurenenud. Teenuste positiivne bilanss aitab kompenseerida kaupade ja otseinvesteeringute tulu negatiivset bilanssi ja sellel on positiivne mõju Eesti majandusele.

Ettevõtted saavad veel mõnda aega kasutada varem kogutud puhvreid

Ettevõtete sektori kogukasum läks küll eelmise aasta teisel poolel langusesse, kuid kasumi osakaal käibes jäi veel üsna heaks, toetades tööturu vastupidavust. Esialgsetel andmetel oli ettevõtete kasumlikkus möödunud aasta viimases kvartalis 2018. aasta alguse tasemel.

Nõrga nõudluse juures saavad ettevõtted kasutada veel mõnda aega oma eelmistel aastatel kogutud puhvreid. Samas on ettevõtete maksevõime tegevusalati väga erinev ja mida kauem majanduse kehv seis kestab, seda enam ettevõtete vastupidavus sellele halveneb. Kuigi prognoosime majandusaktiivsuse paranemist, hakkab kannatada saanud maksevõime ettevõtetes paranema viitajaga. 

Inflatsiooni aeglustumine jätkub

Nõrgenenud nõudlus, tarnehäirete leevenemine ja toorainehindade kasvu aeglustumine või langus on inflatsiooni Eestis pidurdanud. Languses töötleva tööstuse tootjahinnad ning ekspordi- ja impordihinnad kannavad ettevõtetelt edasi väiksemat hinnasurvet. Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3,5 ja järgmisel aastal 2,7 protsendini. Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni toiduainete hindade kasvu aeglustumine ja eluasemega seotud hindade langus. Energiahinnad on vähenenud, kuid kiire palgakasvu tõttu tõusevad teenuste hinnad mitte-energia tööstuskaupadega võrreldes kiiremini. Pool selle aasta hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude muutusest.

Valitsus peaks looma rohkem tingimusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks

Valitsussektori kulud ületavad üha enam tulusid ja riigieelarve puudujääk lähiaastatel tõenäoliselt süveneb. Kuigi suureneb ka võla osakaal SKP-st, jääb see mõõdukaks ning EL riikide väiksemate hulka. Üha kerkivad võla intressimaksed raskendavad aga riigirahanduse korda seadmist. Riigieelarve tasakaalu parandamiseks on vajalikud nii kulude kärped kui ka eelarvetulude suurendamine. Suurt osa riigieelarvekuludest ei ole tõenäoliselt poliitiliselt aga võimalik kokku hoida, mistõttu ei pääse me tulude suurendamiseks maksukoormuse tõstmisest. Maksude tõstmine võib aga majanduse kasvuvõimet pidurdada, kui samal ajal ei ole ettevõtetele loodud paremaid tingimusi tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks.