Konjunktuuriinstituut: Eesti majanduse pidur on usaldamatus valitsuse vastu

Konjunktuuriinstituudi värskest kvartaalsest ülevaatest selgub, et üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on aastaga saanud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Konjuktuuriinstituudi majanduseksperide paneeli hinnangul oli üldine majandusolukord märtsis mõnevõrra parem kui detsembris. Languse peatumine viitab olukorra stabiliseerumisele, kuid paranemist ei ole veel oodata.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepa sõnul uuringust midagi murrangulist ei järeldu. „Majanduskliima on mõnevõrra paranenud, kuid see ei võrdu majanduskasvuga ning seda on hetkel ka väga ennatlik loota. Optimistlikult võib öelda, et kiire langus on aeglustunud, kuid see ei tähenda, et probleemid oleksid kadunud või seljatatud,“ sõnas ta.

Võrdluses 2023. aasta lõpuga on jätkuvalt suurimaks majandusprobleemiks ebapiisav nõudlus, mille tõid välja kõik küsitletud eksperdid. Sellele järgnes rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus (86% ekspertidest). Kolmandat ning neljandat kohta jagavad vähene innovatiivsus ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, mida leidsid 79% vastanud ekspertidest. Vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes on kasvanud aastaga 60 protsendipunkti, olles 2023. aasta I kvartalis 19%.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnas, et eelmisel kuul valminud majanduspoliitika plaan pakub pikemaajalise mõjuga lahendusi majanduse tõusule pööramiseks. „Majanduspoliitika plaani eesmärgini kahekordistada Eesti majandus 2035. aastaks on võimalik jõuda vaid koostöös, seda nii riigina kui ettevõtjate ja huvigruppidega. Koostöös on see plaan ka kokku saanud, kuid nüüd on tähtis jõuda tegudeni, et taastada keerulises majanduskeskkonnas kõikuma löödud kindlustunne ja ettevõtjate usaldus riigi majanduspoliitika vastu.“

Naabrid on paremas positsioonis

Eesti ettevõtte juhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks on märtsis 83,3 punkti, mis on oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest ja püsinud enam-vähem samal tasemel viimasel poolaastal. Jätkuvalt oleme halvimal positsioonil võrdluses lähinaabritega, kus esikohal on Läti 98,1 punktiga, järgnevad Leedu (96,7 punkti), Rootsi (93 punkti) ja Soome (86,5 punkti).

Raudsepp tõi välja, et erinevate valdkondade kindlustunne on asunud liikuma erisuunaliselt. Näiteks teenindussektori kindlustunne on võrdluses 2023. aasta lõpuga paranenud 9,5 punkti, olles -6. Samal ajal on aga kaubanduse kindlustunne langenud 7,7 punkti -23,3 punktini. Õrnalt on paranenud ka tööstus- ja ehitussektori kindlustunne vastavalt -20,6 ja -18,7 punktini. „Tulemused on võrdluses pikaajaliste keskmistega tugevalt kehvemad, kuid peatunud on üleüldine kukkumine, kus kõik sektorid langesid korraga,“ täiendas ta.

Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon kuue kuu pärast on madalam kui täna. Tarbijate kindlustunne ei ole aga muutunud alates möödunud aasta oktoobrist.

Kindlustunde indikaator oli märtsis −34 (veebruaris −35, aasta tagasi märtsis −25, pikaajaline keskmine −9). Tarbijate prognoos riigi majanduse tulevikule on väga negatiivne. Kuigi keskmine palk tõuseb ja inflatsioonitempo on aeglustunud, ületab see EL keskmist, sõda Ukrainas kestab ja sõjaoht Eestile püsib, riigi majanduslangus jätkub, tulubaas kahaneb ning maksutõusud ja uute maksude kehtestamise kavatsused suurendavad elanike ebakindlust tuleviku ja toimetuleku osas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 115,74 eurot ning oli 2023. aasta detsembri toidukorvist 0,6% (0,66 €) odavam. Võrreldes 2023. aasta märtsiga on toidukorv odavnenud 0,8% ehk 0,93 eurot. Märtsis võrreldes detsembriga odavnesid ostukorvis enim teraviljasaadused ja kanamunad. Suurim hinnatõus oli juurviljal. Ostukorvis odavnes aastaga enim kala ning kallinesid aiasaadused − peamiselt õunad ja kartul, samas odavnes aga juurvili.