Eestis ainulaadne TalTechi õppekava liidab kokku riistvara arenduse ja programmeerimise

Tõeliseks IT-targaks saamine nõuab teadmisi väga mitmest valdkonnast, mistõttu eeldatakse, et selliseks spetsialistiks õppimine võtab ilmatu kaua aega. TalTech on loonud aga riistvara arenduse ja programmeerimise magistriõppe, mis seob kaks arvutiteaduse haru üheks tervikuks ning annab kaheaastase õppe jooksul laialdased teadmised ja oskused, et luua lõpetanutel juba ise järgmise põlvkonna IT-lahendusi.

TalTechi riistvara arenduse ja programmeerimise õppekava on Eestis ainulaadne, sest õpetab nii arvutipõhiste sard-, elektroonika- ja automaatikasüsteemide loomist, käitamist ja haldamist, kattes nii tarkvara, riistvara kui ka elektroonikaga seotud teemad. Sealjuures on õppimise käigus võimalik kitsamalt keskenduda ühele või teisele suunale.

Süsteemid, millega puutume kokku iga päev

Õppekava programmijuht Peeter Ellervee ütleb, et kui reeglina õpivad IT-tudengid seda, kuidas olemasoleva riistvara peale programmi kirjutada, siis TalTechi vastava õppekava raames keskendutakse süvenenumalt ka riistvara arendusele. „Tarkvara jookseb ju ikka riistvara peal, ning meie võtame ette ja ehitame ka riistvara, näiteks erinevaid mikrokontrollereid, mida kasutada automaatikaseadmetes, tööstuses ja robotlahendustes,“ ütleb Ellervee.

Mikrokontrollerid kujutavad endast kompaktset integreeritud mikroskeemi, mis oma mitmekülgsuse tõttu leiavad kasutust väga paljudes seadmetes ja süsteemides. Eelkõige kasutatakse neid just sardelektroonikasüsteemides, mille õppimiseks saab õppekava raames valida kas sardelektroonika või -süsteemide õpisuuna.

Kuigi nii sardelektroonika kui ka sardsüsteemid on sõnadena paljude jaoks võõrad, puutume me nendega kokku iga päev. „Tegemist on nii-öelda peidus oleva elektroonikaga, mida leidub pea kõiges, mis töötab, liigub ja kasutab mingit energiaseadet,“ selgitab Ellervee asja lihtsalt. Näidetena toob ta välja käekellad, kõrvaklapid ja kodumasinad, aga ka kõikvõimalikud hajussüsteemid, nagu internetiühenduse toimimine ja elektrivõrkude kontroll. Samuti vajavad toimivat sardsüsteemi tänavavalgustus, busside teabetablood ja isegi rongide juhtimine.

Lisaks eelmainitud kahele suunale on õppekavas võimalik kokku panna veel neli erinevat õpirada. Kokku on seega kuus võimalikku näidisõpperada:

1. Sardelektroonika, lisaks ka mikro-, side- ja jõuelektroonika.

2. Sardsüsteemid – komponendid ja platvormid, nende tootmine ning kasutamine süsteemide loomiseks.

3. Tarkvara loomine – eelkõige reaalaja- ja sardtarkvara teemad.

4. Süsteemide usaldusväärsus, pluss töökindlus ja turvalisus.

5. Targad süsteemid – automaatika-algoritmide, tehisintellektiga, nutisüsteemidega jne seotud teemad.

6. Hooneautomaatika – konkreetsemalt siis nutisüsteemide ja hoonete taristuga seotud teemad.

Tähtsal kohal projektid ja hooneautomaatika

Kuigi arvutitehnika, elektroonika ja automaatikasüsteemide tundmine nõuab ka teoreetilise materjali selgeks tegemist, ei jääda õppekavas vaid õpikute ja loengumaterjalide juurde. „Projektikursuste raames saavad tudengid ehitada uusi prototüüpe ja riistvaraseadmeid, et hankida kogemust juba ise millegi reaalse loomisel,“ ütleb Ellervee. Ta toob välja, et projektikursuste käigus on loodud nii droonide juhtseadmeid, nutika kodu lahendusi kui ka näiteks targa prügikasti toode, mis analüüsis jäätmete kogumispunktis prügikasti täituvust ja asendit.

Just hoonetemaatika kui viimasel paaril aastal tormilist arengut näinud valdkond on õppekavas tähtsal kohal. „Koostöös inseneriteaduskonnaga oleme loonud hooneautomaatika õpiraja, kus keskendutakse konkreetselt siis nutisüsteemide ja hoonete taristu tehnoloogilise poole arendamisele,“ selgitab programmijuht. Levinud innovatsioon „tark maja“ vajab tema sõnul erinevaid süsteeme ja süsteemiosi, nagu sensorid ja andurid, ning võimekust majaga seotud informatsiooni jagada üle traadita võrgu. „Selleks, et inimene saaks kõike seda oma nutitelefonist kontrollida ja juhtida, on vaja ehitada piisavalt targad ning võimekad süsteemid, mida hooneautomaatika õpisuunas omandataksegi,“ ütleb Ellervee.

Miks tasub eriala õppida?

Eriala lõpetanud ja hetkel doktorantuuris õppiv Jürgen Soom toob välja, et riistvara arendust ja programmeerimist magistritasemel õppides oli vaja pidevalt omandada uusi teadmisi ning mugavustsoonist välja astuda. „Üks kõige huvitavamaid projekte, milles mul oli võimalus osaleda, oli Iseauto projekt,“ toob ta ereda kogemusena välja Eesti esimese isejuhtiva sõiduki loomise ja arendamise.

Vaata õppekava tutvustust:

Õppekaval praegu tudeeriv Danel Tiitma otsustas pärast samanimelise bakalaureuseõppekava läbimist magistris jätkata, sest eriala ja õppekorraldus talle meeldisid ning tal oli soov ennast veelgi arendada. „Terve elu on mul olnud huvi elektroonika vastu ja mida aeg edasi, seda enam süvenes ka huvi programmeerimise vastu. Riistvara arenduse ja programmeerimise eriala võimaldab tegeleda mõlemaga,“ ütleb Tiitma.

Ka programmijuht Ellervee rõhutab õppekava ühe eelisena seda, et tudengil on võimalik valida, millisele suunale ta õpingutes keskendub. „Nendel, kes varasemalt on omandanud elektroonikaalased teadmised, on võimalik õppekava raames ka programmeerimine korralikumalt selgeks saada. Ning vastupidi – neil, kes esmalt õppisid ära programmeerimise, on nüüd võimalik teadmisi laiendada elektroonika vallas,“ selgitab ta.

Sarnaselt magistriõppe lõpetanud Jürgeniga toob ka praegune tudeng Danel ühe õppekava positiivse küljena välja võimaluse võtta osa erinevatest projektidest. „Projektiained on väga põnevad, sest seal saab tegeleda mingi kindla projekti arendusega ja reaalselt näha kogu seda protsessi ning selle tulemust,“ kirjeldab ta. Tulevikus soovib Danel erialaga jätkata ning insenerina tegeleda just elektroonika ja sardsüsteemidega. „See on väga kiirelt arenev valdkond, mistõttu tahan tegeleda arendustööga ja välja töötada uudseid lahendusi,“ ütleb Tiitma.

Tulevik eriala lõpetanu ees valla

Eriala lõpetanul avaneb võimalus töötada erinevates valdkondades ja ametikohtadel, sest arvutisüsteemidel ja elektroonikal põhinevaid tehnoloogiaid kasutatakse pea igal pool. Tööd võib leida tippspetsialistina ettevõtetes, mis tegelevad automaatika-, elektroonika- ja arvutipõhiste terviksüsteemide projekteerimise ning haldamisega, aga ka vastavate komponentide projekteerimise ja tootmisega. Tööle võib asuda ka hoopis meditsiini- või pangandussektoris, kus riistvara ja tarkvara arendusel on üha kandvam roll.

„Kodumaistest ettevõtetest võib nimetada näiteks Cyberneticat ja Proeksperti, välismaistest tegijatest aga ABB-d, Stoneridge’i ja Ericssoni, kuhu samuti on meie vilistlased tööle siirdunud,“ ütleb Ellervee. Just võimekus tegutseda nii riistvara kui ka tarkvara arenduse poole peal loob tema sõnul õppekava vilistlastele tööturul väga head eelised.

TalTechi riistvara arenduse ja programmeerimise magistrikavale on õppima oodatud kõik, kes on omandanud kas infotehnoloogia või mõne lähedase inseneeria eriala bakalaureusekraadi. Samuti on oodatud õppima juba tööturul aktiivselt tegutsevad inimesed, et erialaga seotud teadmisi ja oskusi täiendada.

Õppetöö toimub päevaõppes Tallinnas TalTechi infotehnoloogia teaduskonnas.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik