„Probleem on suurim just Tallinna äärelinnas ning lähivaldades asuvates uusarendustes,“ räägib Juhanson. „Parkimiskohtade järele on väga suur nõudlus ning elanikud võtavad kasutusele ka külaliste kohti. Suuremates arendustes käib ka vilgas parklakohtade üüriäri.“

Probleemi allikaks on tihti see, et kuna korterit ostes on perede eelarved pingelised, soetatakse esialgu üks koht. Aja jooksul võimalused ja vajadused muutuvad, kuid siis võib juba olla hilja ning parkimiskohta teisele autole ei pruugi enam saadaval olla. Aja jooksul muutuvad ka parkimiskohtade hinnad ning siis tekib elanikul küsimus, kas on mõtet seda lisainvesteeringut teha, sest kas see tasub end hiljem korterit müües ära.

„Kõik see kokku tekitab väga palju konflikte valesti parkinud autode tõttu. Tihti kohtab ka seda, et külalised pargivad haljasalale või elanike kohtadele ning enda kohast ilma jäänud korteriomanik on sunnitud parkima naabri kohale,“ lisab Juhanson. Seetõttu on korteriühistud kutsunud appi ka parkimiskorraldust haldavaid firmasid. Mõnes arenduses saab külaliskohal parkimiskellaga teatud aja parkida. See aga eeldab, et teenust pakkuv ettevõte neid ka kontrollib.

Juhansoni sõnul muutuks olukord paremaks kui elanike parkimiskohad asuksid maja all ning külaliskohad hoone ees. „Rohkem parkimiskohti saabki elamualuse parkimiskorruse rajamisega ja seda soosib ka kohalik omavalitsus. Sel juhul tuleb aga arvestada, et maa-alune parkla kajastub korterite lõpphinnas ning kergitab seda omajagu,“ lisab Juhanson.

Tema sõnul võiks kohalik omavalitsus tulla appi sellega, et rajab ka ise rohkem parkimiskohti. Näiteks Tallinnas Mustamäel on seda praktiseeritud ning see ka toimib. „Seni, kuni ühistransport ei ole elanikele piisavalt mugav ja toimiv, autostumine jätkub, ja sellega tuleb üheskoos hakkama saada,“ võtab maakler teema kokku.