Hotellide ja Restoranide Liit: Leedus toimunud meeleavaldus on tõsine hoiatus ka meie riigile

Täna toimub Vilniuses Leedu valitsushoone ees toitlustusasutuste esindajate meeleavaldus toitlustusasutuste käibemaksumäära tõusu vastu, mis niigi raskel kriiside järgsel perioodil pani sektori ettevõtted veelgi keerulisemasse seisu. Leedus kehtis 2024. aastani toitlustusasutustele käibemaksumäär 9%, kuid alates käesoleva aasta 1.jaanuarist tõstis valitsus selle 21%-le.

„Leedu toitlustussektor seisab silmitsi ettevõtete kasvava finantskoormusega ning võitluses ellujäämise eest kaotavad just nemad - iga kuu täheldame vähenevat käivet, suurenevat pankrottide arvu ja äride müümist. Restoranid ja toitlustusettevõtted, mis on olnud avatud aastaid ja hoidnud külalislahkuse sektori taset, on sulgemas oma uksi,“ sõnas Leedu Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Egle Lizaityte.

Toitlustusteenuste käibemaksu tõstmine 21%-ni 2024. aastal seadis Leedu toitlustussektori enneolematusse olukorda: restoranide, kohvikute, koolide ja asutuste sööklate, haiglate ja vanadekodude teenused on kallinenud 15-20%, pidevalt kasvanud sektori käive on langenud kümnendiku võrra, töötajate arv väheneb, sulgevate toitlustusettevõtete arv on suurenemas.

EHRL: maksutõusud sektoris ei too kaasa oodatud mõju riigieelarvele

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevjuhi Killu Maidla sõnul on Leedus toimuv tõsiseks hoiatuseks ka meie riigile. „Külalislahkuse sektor on viimaste aastate jooksul olnud kriiside tõttu tugeva löögi all ning olukord ei ole veel paremuse suunas liikunud. Aasta tagasi riigi poolt otsustatud majutusasutuste käibemaksu järsk tõus oli negatiivseks üllatuseks ja on tõsiseks väljakutseks meie sektorile,“ sõnas Maidla. „Leedu näitel võib öelda, et maksutõusud meie sektoris ei too kaasa oodatud mõju riigieelarvele, vaid omavad hoopis vastupidist tulemust,“ rõhutas ta.

Leedu suundumused 2024. aasta alguses näitavad, et 21% käibemaksumäära taaskehtestamine toob kaasa käibe vähenemise 10% võrra ehk 1,7 miljardi euroni ja sektori töötajate arvu vähenemise keskmiselt 39 000 töötajani hooaja kohta. Maidla sõnul taolised meetmed ei aita kuidagi kaasa turismi edendamisele ning kätkevad endas ka varimajanduse suurenemise ohtu, mis on täiendava negatiivse koormusega riikide majandusele. „Lisaks käibemaksulaekumise vähenemisele omab see muudatus mõju ka tööjõumaksude laekumisele, mis on juba olulisem löök riigieelarvele,“ ütles EHRLi tegevjuht.

Eestis põhjendati majutuse käibemaksu tõstmist turismisektori kiire taastumisega. Andmed näitavad, et taastumisest on turism meie piirkonnas veel kaugel – eelmise aasta väliskülastajate ööbimiste tase on veel veerandi võrra pandeemiaeelsest maas, turismiekspordi käive on 9% väiksem kui 2019. Kuigi käibenumbrid taastuvad, on vahepealne hinnatõus ja tööjõukulude kasv söönud ära ettevõtete kasumid. „Hetkel tegutsevad paljud toitlustusettevõtted puhtalt entusiasmist ja kirest pakkuda häid toiduelamusi ja majutuskogemusi. Pikas perspektiivis ei ole see aga jätkusuutlik ei ettevõtete ega ka riigi vaates,“ kommenteeris Maidla.

Euroopa riikides üldiselt on esmatarbekaupadele ja toitlustusele kehtestatud käibemaksusoodustus. Eesti on üks väheseid erandeid, kus nii toidukaupadele kui toitlustusteenusele kehtib standard käibemaks, mis teeb võrreldes teiste riikidega tooted ja teenused mõnevõrra kallimaks. Näiteks on toitlustusele kehtiv käibemaks Austrias, Hispaanias ja Prantsusmaal 10%, Luksemburgis 3%, Belgias ja Rootsis 12%, Hollandis 9%, Poolas 8%.