Roheliste energiatehnoloogiate spetsialiste ootab ees lai tööpõld

Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetab 2024. aasta kevadel esimene kursus uuel ja ühiskonnas hädavajalikul magistrikaval „Rohelised energiatehnoloogiad“. Innovaatilise õppekava eesmärk on koolitada spetsialiste, kes aitaks saavutada kliimaneutraalse tuleviku eesmärke, seda just jätkusuutlike energiatehnoloogiate arendamise ja rakendamise valdkonnas. Rõõm on tõdeda, et suur osa tulevasi lõpetajaid on juba leidnud endale erialase töö, et õpitut ellu rakendada ja Eesti elu arengusse panustada.

Ambitsioonikas eesmärk – muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks – tähendab järjest kiirenevat üleminekut taastuvenergia tehnoloogiatele. See tähendab elektrifitseerimist transpordi-, tööstus- ja ehitussektoris, puudutades meie igapäevaelu igas võtmes. Väga kiiresti kasvavas tehnoloogiasektoris napib Eestis aga erialaspetsialiste, eelkõige roheliste energiatootmise ja -salvestamise tehnoloogiate puhul. Hinnangute kohaselt kasvab 2050. aastaks taastuvenergiatehnoloogia sektori spetsialistide vajadus maailmas neli korda, andes märku väga laiast tööpõllust. Spetsialiste vajame just päikese-, tuule- ja vesinikuenergia tehnoloogiate ja süsteemide alal, sest neil kolmel sambal hakkab seisma suuremate valdkondade elektrifitseerimine puhta taastuvenergia abil.

Tallinna Tehnikaülikool kui Eesti inseneriteaduste lipulaev ja Eesti ainus tehnikaülikool on võtnud südameasjaks taastuvenergia tehnoloogiate spetsialistide koolitamise. Selleks avati 2022. aastal Eestis ainulaadne eestikeelne magistriõppeprogramm „Rohelised energiatehnoloogiad“. Just siin kasvavad parimate teadmiste ja praktiliste oskustega spetsialistid tööstusele, avalikule sektorile ning teadlaskogukonnale. Valdkonna spetsialist omab ülevaadet valdkonnast, tunneb roheliste energiatehnoloogiate ning -süsteemide põhitõdesid, arengusuundi ja riske, omades kriitilist mõtlemist valdkonnas töötamiseks.

Väga olulisel kohal on antud magistriprogrammi puhul praktilised oskused, mida õppekaval omandatakse suuremas osas õppeainetes ja eelkõige projektiainete kaudu. Projektitöid teevad õppurid roheliste energiatehnoloogiate valdkonna ettevõtete juures või valdkonna tippteaduslaborites, luues nii kontakti ka võimalike tuleviku tööandjatega. Programmi eesmärk on toetada ja vedada Eesti tehnoloogilist rohepööret energeetikas, mille jaoks praktiline kogemus on tööturul suureks eeliseks, nagu on välja toonud ka eriala ettevõtted ja erialaliidud, kes aktiivselt osalevad nõuandjatena programminõukojas.

Taastuvenergia mahud maailmas mitmekordistuvad järgmisel kahel kümnendil

Taastuvenergia mahud maailmas kasvavad eksponentsiaalselt, nende seas spurdib juba viimased kümmekond aastat päikeseenergeetika. Tihedalt päikeseenergeetika kannul on tuuleenergeetika. Nagu mujal maailmaski, on ka Eestis viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud just päikeseelektri osakaal, mille kõrvale kerkivad nüüd juba ka akupargid toodetava energia salvestamiseks ja rohelise elektrienergia tootmise kõikumiste tasakaalustamiseks. See on omamoodi vaheetapp nii vesinikutehnoloogiatele kui ka rohelisele lahendusele üleminekul. Jätkusuutlikud rohelised vesinikutehnoloogiad vajavad laialdaseks igapäevaelus kasutamiseks eelkõige toetava taristu arendamist, mille jaoks vajame jällegi eriala spetsialiste. Võib öelda, et vähene teadlikkus energiaturust, -süsteemidest ja -tehnoloogiatest ohustab Eesti energiasõltumatust ning pidurdab arengut. Selle vastu võitlemiseks vajame rohkem tippspetsialiste, et teha riigi ja keskkonna jaoks tarku otsuseid. Roheliste energiatehnoloogiate eriala on seega investeering tulevikku, et olla konkurentsivõimeline ja tark tootja ning tarbija.

Ettevõtteid, kes pakuvad taastuvelektrisüsteemi lahendusi, lisandub kui seeni pärast vihma. Kvaliteetse toodangu ja teenuse arendamiseks ning pakkumiseks ja ka valdkonnas innovatsiooni loomiseks on ettevõtetesse vaja mitmekülgsete kaasaegsete teadmiste ning oskustega materjalitehnolooge, elektriinsenere, tehnoloogia- ja tootearendajaid. Innovatsioon on siinkohal oluliseks märksõnaks, sest tulevikulahendused on alles väljatöötamisel ja siin on õppuril võimalik enda panus anda ning maailma muuta. Me ei taha ju osta ainult välismaist toodangut, vaid investeerida Eesti enda kõrgtehnoloogilise tööstuse võimekusse (loe: Eesti majandusse) ja aidata turule ka Eestis arendatavad innovaatilised tehnoloogiad. Ka selleks on vaja oma ala asjatundjaid, kes tunnevad materjalide omadusi, seadmete tööpõhimõtteid, süsteemide toimimist ja oskavad luua uusi rakendusi. Just nii saame ise muuta maailma, mitte sõltuda vaid teistest.

Kunagi pole hilja ka ümber õppida oma aja ära elanud tehnoloogiate spetsialistist jätkusuutlike tehnoloogiate spetsialistiks või täiendada valdkondlikke teadmisi lisateabega rohelistest energiatehnoloogiatest ja -süsteemidest, mis on tihedalt seotud nii ehitus- kui ka tootmistehnoloogiatega, aga ka uute infotehnoloogiliste lahendustega.

Eestis ainulaadne ja loodud Eesti heaks

Millised teadmised ja oskused on olulised? Anname põhiteadmised päikese-, tuule- ja vesinikuenergiatehnoloogiatest ning -süsteemidest.

• Õpitakse tundma rohelistes energiatehnoloogiates kasutatavaid materjale, valmistamise tehnoloogiaid, seadiste tööpõhimõtteid ja nende rakendusvaldkondi. Tutvutakse materjalide ümbertöötlemise tehnoloogiatega, sest üha kasvavad tootmismahud vajavad ressursside taaskasutamist. Näiteks, mismoodi saaks päikesepaneelide või tuulikute koostisosi taaskasutada.

• Õpitakse projekteerima tootmisüksuste digitaalseid keskkondi ja integreerima neid virtuaalreaalsuse võimalustega protsesside visualiseerimiseks, tõhusamaks juhtimiseks ning prognoosimiseks.

• Saadakse teada, kuidas ikkagi töötab üks kaasaegne kütuseelement, elektrolüüser, päikesepatarei või tuulegeneraator ning millised on nende erinevad kasutuskohad. Õpitakse neid omavahel kombineerima, tööd modelleerima ja ka analüüsima, milline on optimaalne taastuvelektri tootmise ning salvestamise lahendus ühes või teises kasutuskohas.

• Saadakse põhiteadmised elektroenergeetikas ehk õpitakse tundma energia muundamise ning edastus- ja kasutusviiside põhimõtteid.

• Õpitakse analüüsima elektriturgude aktuaalseid probleeme ja hindade kujunemist avatud turul, mis mõjutavad nii üksikisiku igapäevaelu kui ka ettevõtete investeerimisplaane.

Õppetöö on tihedalt seotud tippteadusega rohelistes energiatehnoloogiates. Eesti teadlased välja töötanud nii mõnedki tulevikutehnoloogiad, mis järgmise kümnendi jooksul turule võiksid jõuda, olgu nendeks siis uudsed kütuseelemendid või ehitisintegreeritud päikeseelementide tehnoloogiad. Toetamaks õppurite ettevõtlikkust, pakume ka tehnoloogiaettevõtluse õpet. Teadusehuvilised on väga oodatud pärast magistriõpingute lõppu jätkama valdkonna innovatsiooni edendamist doktoriõppes. Projektõppes saab lülituda teaduslaborite töösse uute tõhusamate, keskkonnasõbralikumate ja efektiivsemate tehnoloogiate arendamisel. Või siis ühineda mõne põneva tudengite inseneriprojektiga, et luua uut päikese- või vesinikuautot. Erinevaid tudengiorganisatsioone on Tallinna Tehnikaülikoolis kümneid, kus oma oskusi proovile panna.

Rohetehnoloogiate õppeprogramm pöörab tähelepanu regionaalsele arengule

Mõeldes just Eesti vajadustele ja piirkondlikele väljakutsetele seoses rohepöördega energeetikamaastikul, on magistriõppeprogrammil lisaks rohelistele energiatehnoloogiatele ka teine peaeriala ,,Rohelised energiasüsteemid ja mikrovõrgud“, mida saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis Kohtla-Järvel ning mida toetatakse Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist.

Ida-Virumaa kui pikaajalise kogemusega aktiivne tööstuspiirkond omab Eestis üht suurimat panust rohepöördesse läbi kestlikele tehnoloogiatele ülemineku ja uute tehnoloogiate arenduse. Määrava tähtsusega on siin aktiivne üleminek taastuvenergiatehnoloogiatel põhinevatele energiasüsteemidele. Eriti Ida-Virumaal on selles valdkonnas suur vajadus uute lahenduste järele. Tööstusettevõtted ootavad uue põlvkonna erialaspetsialiste, kellel on laialdased teadmised ja oskused, et viia ellu innovatiivseid lahendusi energeetikas. Lisaks tehnika- või loodusteadustes värskelt bakalaureusekraadi omandanutele, on täiend- või ümberõpe vajalik paljudele töötavatele spetsialistidele, kes seoses üleminekuga taastuvenergiatehnoloogiatele peavad ümber spetsialiseeruma. Paindlik sessioonõpe võimaldab õpinguid ja tööd hästi kombineerida.

Väljakutseid jagub

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneb alati lisaks maa ressursside intensiivsele kasutamisele ka uut liiki jäätmete teke. Järgnevatel kümnenditel saab suureks väljakutseks materjalide taaskasutus, sest ka need maapõueressursid, mida on tarvis kütuseelementide, päikeseelementide ja tuulegeneraatorite valmistamiseks, on piiratud. Rahvusvahelise energiaagentuuri arvutuste kohaselt suureneb taastuvenergia installatsioonide koguvõimsus aastatel 2020–2026 lausa 60%, saades võrdseks praeguse ülemaailmse fossiilsetest kütustest ja tuumaenergiast toodetava elektrienergia koguvõimsusega.

Eesti on väga tubli päikeseparkide rajaja, päikeseparkide võimsuse poolest elaniku kohta ollakse Euroopa Liidu riikide esikolmikus. Päikeseparki rajades me sageli aga ei mõtle, mis paneelidest pärast kasutusaja lõppu saab. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas ringluses 60–78 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid – see on üüratu hulk. Spetsialistid, kes tegelevad olemasolevate või uute roheliste energiatehnoloogiate väljatöötamise ja/või kasutuselevõtuga, peavad seega ringmajanduse põhimõtetega vägagi hästi kursis olema.

Materjalid tuleb maksimaalses võimalikus mahus taas ringlusse võtta, et maakera ressursse hea eesmärgi nimel mitte ammendada, nagu see on juhtunud fossiilsete kütustega. Aasta-aastalt mitmekordistuvate tootmismahtude juures on teadmised tehnoloogiate elutsükli analüüsist ja kohandamisest ringmajanduse põhimõtetega ülimalt olulised. Läbi praktiliste näidete on neid võimalik uues magistriõppeprogrammis omandada.

Lõpetuseks, Tallinna Tehnikaülikool on võtnud eesmärgiks olla rohepöörde eestvedaja ja elluviija Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli moto on „Mente et manu“ ehk „Mõistuse ja käega“. Eesti vajab kõrgharitud spetsialiste rohepöörde elluviimiseks nii, et kasu oleks lisaks keskkonnale ka Eesti majandusele ja ühiskonnale. Tulge meile õppima! Roheliste energiatehnoloogiate õppekaval on võimalik õppida nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel Virumaa kolledžis.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik