Raport: elektri hinnahüpped panevad inimesi oma tarbimist juhtima

Eesti inimesed on hakanud kõrge elektrihinnaga tundidel oma elektritarbimist teadlikumalt juhtima, mis on aidanud vähendada kulutusi ning tasakaalustada energia nõudlust ja pakkumist. Elektritarbimise juhtimise potentsiaal Eestis on aga seni avaldunust üle kahe korra suurem, selle valla päästmine vajab seadusmuudatusi.

Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et kõige aktiivsemalt reageerivad elektrihinna hüpetele töötleva tööstuse ettevõtted ja kodumajapidamised, eriti soojuspumpadega eramud. „Kui elektrienergia börsihind ületas tänavu jaanuaris 1000 EUR/MWh piiri, vähendasid kodumajapidamised ja tööstusettevõtted oma tarbimist 10–12%. Samas tarbimise juhtimise potentsiaal on sellest palju suurem - näiteks päikeseelektrit tootvad kodumajapidamised vähendasid oma tarbimist tavalise börsihinnaga elektrit ostvate kodutarbijatega võrreldes 2,5 korda rohkem,“ sõnas Märt Masso.

Eesti Energia andmete alusel läbiviidud elektritarbijate käitumise analüüs näitas, et börsihinnaga tarbijad kogu Eestis vähendasid tänavu 5. jaanuaril ülikõrge hinnaga tundidel oma tarbimist kokku 30–40 MW ja säästsid kokku umbes 1,5 miljonit eurot. Arvestades Eesti Energia turuosa võib hinnata, et kogu elektrienergia tarbimise muutmise võimsus sel päeval oli Eestis erinevatel tundidel vahemikus 75–100 MW.

Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et kuigi Eesti tarbijate teadlikkus, motivatsioon ja võimekus vähendada oma elektriga seotud kulutusi tarbimise juhtimise teel on kasvanud, on see täna siiski jätkuvalt napp. Lisaks puudub ülikõrge hinnaga tundidel tarbimise vähendamise motivatsioon fikseeritud elektrihinnaga tarbijatel, kelle tarbimine moodustab ligikaudu kolmandiku kogutarbimisest. Negatiivselt paistab silma ka avalik sektor, kus erinevalt teistest tarbijagruppidest tarbiti kõrge hinnaga tundidel elektrit baastasemest hoopis rohkem.

Elektritarbimise juhtimise mahu suurendamiseks tuleb ekspertide arvates luua tarbijate jaoks täiendav rahaline motivatsioon. Selle alusel makstaks kõrge elektrihinnaga tundidel oma tarbimist vähendanud või madala elektrihinnaga tundidel tarbimist suurendanud tarbijatele boonust.

„Motivatsioonisüsteemi loomiseks oleks vaja elektrituruseadusesse sisse viia tarbijate ühispakkumiste ehk agregeerimise täpsem regulatsioon, mis muuhulgas kaasaks tarbimise juhtimisse ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajad,“ tõi välja FinEst Targa Linna Tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel. „Samas tuleks regulatsiooni loomisel ennetada ka uusi potentsiaalseid tarbimise juhtimisega seotud probleeme elektriturul,“ lisas ta.

Lühiraportis „Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis“ juhitakse tähelepanu, et Eestis toimib praegu ainult tarbijate iseseisev elektritarbimise muutmine vastusena börsihinna hüpetele. Tarbimist on võimalik juhtida ka nii, et eri tarbijate tarbimiskoormused koondatakse teenusepakkuja kaudu, mis võimaldaks tarbimise juhtimisse kaasata ka fikseeritud hinnaga elektripakettide kasutajaid. Agregaatori teenuse kasutamise võimalused on aga Eesti turumudeli ja seadusandluse puudujääkide tõttu piiratud.

Lühiraport „Elektritarbimise juhtimise väljavaated Eestis“ on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“ raames. Eesti tarbimiskaja potentsiaali analüüsi viis Arenguseire Keskuse tellimusel läbi Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutsev FinEst Targa Linna Tippkeskus koos ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudiga.