Kuidas vältida tööõnnetusi? Riskianalüüs aitab! 

Möödunud aastal registreeriti Eestis 3296 tööõnnetust ehk keskmiselt kaheksa õnnetust päevas. Neist vaid 632 juhul ei pidanud töötaja võtma töövõimetuslehte. Seega 80% juhtudest jäi tööandja ilma vajalikest abikätest ja riigile tekkis täiendav kulu töövõimetuse hüvitise maksmise ning meditsiinilise abi osutamise näol. Kõige olulisem on aga mõista, et valdav osa neist õnnetustest oleks olnud ennetatavad.

Kõige soodsam ja lihtsam viis tööõnnetuste ennetamiseks on Tööinspektsiooni iseteeninduse riskianalüüs, mis aitab riske maandada nii mikro- kui ka suurettevõtetes ning seda saab teha tasuta. Praeguseks on riskianalüüsi esitanud 33 798 ettevõtet ehk 73% ettevõtetest. Tänu tasuta digitaalsele tööriistale on need ettevõtted kokku hoidnud ligi 13 mln eurot, arvestades, et ühe riskianalüüsi dokumendi koostamine maksab umbes 500 eurot. Riiklik tasuta võimalus riskianalüüsi koostamiseks on hea abivahend just mikro- ja väikeettevõtetele, kel vähem ressursse.

Tabel: Riskianalüüsi esitanud ettevõtete osakaal kokku

Kuidas iseteeninduskeskkond töötab?

Iseteeninduskeskkonnas saab ettevõte koostada riskianalüüsi ja seda vajadusel korduvalt uuendada. Riskianalüüsi töövahendis on välja toodud erinevad ohutegurid ja abinõud ohu vältimiseks või vähendamiseks. Ära saab märkida üldisemad probleemid, nagu liikumisteed ja valgustuse puudused, ning lisada detailsemaid riske lähtuvalt tegevusalast, näiteks haljastusettevõttes muruniidukiga töötamine ja puidutöötlemisettevõttes sae ning höövli kasutamine. 

Riskide kaardistamisel tuleb hinnata, kas kirjeldatud oht ettevõttes esineb või mitte. Jaatava vastuse korral kuvatakse vastavad abinõud ohu vältimiseks või maandamiseks. Ettevõtte riskianalüüsi saavad vaadata üksnes sama ettevõtte esindaja ja töötajad, teised sellele infole ligi ei pääse. 

10 fakti, mida võiks iga ettevõtja riskianalüüsist teada

1. Tööandjad saavad tänu riskianalüüsi moodulile Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas säästa raha ja aega. (Kokku on iseteeninduskeskkonnas riskianalüüsi esitanud 73% ettevõtetest.)

2. Lisaks hoiab see kokku ettevõtja raha ka tulevikus – töötajad on töökohal hoitud ning seeläbi motiveeritud ja töökad.

3. Iseteeninduses saab tööga seotud materjale hoida ühes kohas (riskianalüüs, tegevuskava, tööandja esindajate info, tööõnnetuste ja järelevalve dokumendid). Samuti toimub kogu kirjavahetus Tööinspektsiooni ja tööandja vahel iseteeninduses.

4. Riskianalüüs on ülevaade ohtudest, mis kaasnevad töötaja töökoha või tööga. Seetõttu on väga oluline, et tööandja tutvustaks töötajatele töökeskkonna riskianalüüsi. Kui tööandjal on riskianalüüs iseteenindus tehtud või üles laaditud, saavad kõik ettevõtte töötajad dokumendiga tutvuda, logides sisse Tööinspektsiooni iseteenindusse.

5. Riskianalüüs kirjeldab võimalikke ohte töökohal lihtsas ja arusaadavas keeles, seega iga töötaja saab riskianalüüsi abil teada, millised ohud töötaja tervisele on tema tööandja tuvastanud ning milliste meetmetega on plaan neid ohte vähendada või välistada.

6. Riskianalüüsi eesmärk on ära hoida potentsiaalne tööõnnetus, kutsehaigus või tööst põhjustatud haigestumine, seetõttu on väga oluline, et tööandja riskianalüüsi tutvustaks, et iga töötaja oleks teadlik potentsiaalsetest ohtudest töökohal. 2023. aastal kaotati tööõnnetuste tagajärjel Eesti riigis kokku 1 mln töötundi ja kulutati ligi 5,5 mln eurot tervisekassa raha.

7. Riskianalüüs ei ole dokument, mille saab lauasahtlisse unustada – seda tuleb uuendada. Näiteks, kui ettevõte saab uued kontoriruumid, tuleb taas ohud kaardistada ja riskianalüüsi uuendada.

8. Riskianalüüsi loomine iseteeninduses on lihtne – küsimustele tuleb vastata kas jah või ei. Juhul, kui midagi on vaja töökeskkonnas või -korralduses muuta, saab kohe endale või kolleegile vastava ülesande seada.

9. Riskianalüüsi täiendamine on veelgi lihtsam – võtad juba loodud riskianalüüsi ette ja täiendad ainult neid osi, kus on toimunud muudatused. 

10. Tööinspektsiooni iseteenindus on pidevalt täienev platvorm, et tulevikus oleks digitaalse tööriista abil tööelu veelgi kergem ja mugavam korraldada. Uute võimaluste loomisel tuginetakse ka kasutajate tagasisidele.

Mida saab tööandja Tööinspektsiooni iseteeninduses teha?

• Luua ja uuendada riskianalüüsi ning riskide maandamise tegevuskava, kasutades uut ning mugavat riskide hindamise töövahendit.

• Esitada Tööinspektsioonile teateid ettevõttes toimunud tööõnnetuste kohta.

• Määrata ettevõtte töökeskkonna esindaja (töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik jne).

• Registreerida lähetatud töötajaid.

• Siseneda palgapeegli digilahendusse.

• Lisada infot alaealise töötamise kohta (seadusliku esindaja nõusolek, töötingimused, andmed koolikohustuse kohta).

• Suhelda tööinspektoriga vestlusaknas kiirelt, mugavalt ja paberivabalt.

Mida saab töötaja Tööinspektsiooni iseteeninduses teha?

• Tutvuda oma töökoha riskianalüüsiga, et veenduda oma ohutuses ja teha tööandjale vajaduse korral ettepanekuid puuduvate ohtude lisamiseks.

• Vaadata, kes on tema töökohal töökeskkonnaspetsialist ja -volinik, esmaabiandja, usaldusisik, palgapeegli haldur ning muu volitatud isik.

• Juhul, kui laps asub tööle, saab lapsevanem vaadata iseteenindusest lapse töötingimusi, anda töötamiseks nõusoleku või selle tagasi võtta.

• Tutvuda temaga seotud tööõnnetuste, tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaigestumiste juhtumitega.

Riskianalüüsi kohta loe lisa siit: https://www.tooelu.ee/et/79/riskianaluus 

Ohutut tööelu!

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.