Soome riik võttis laenu märgatavalt odavamalt kui Eesti

Täna leidis aset Soome võlakirjade oksjon, mille eesmärk oli kaasata veidi enam kui kümne aasta pikkuste noteeringutega 3–4 miljardit eurot. Investorite isu põhjamaade riigi paberi vastu oli aga märksa suurem, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

Kokku oli huvi enam kui 23 miljardi euro ulatuses, mis on 7,5 korda rohkem kui minimaalselt kaasata sooviti. Atraktiivsuse poolest sarnaneb võlakiri aasta alguses emiteeritud Eesti riigi noteeringuga, kuna ka toona ületas investorite ostuhuvi 7,5 korda lõpuks jaotusesse läinud mahtu.

Oluliselt soodsam rahakaasamine kui Eestil

Korraldajate poolt antud suuniste kohaselt oleks tootlus võinud kujuneda MS + 23 bps tasemele, ehk hetkehindade juures 3,06%, mida lõpuks korrigeeriti kolme bpsi võrra madalamale 3,03% juurde. Aasta alguses laenati Eesti riigile kümneks aastaks raha aga 3,35%-se tootluse juures, mis on enam kui 30 bpsi kõrgem Soomele antud laenu kulukusest.

Kuigi vahe on suur, siis vedas Eestil oma emissiooni ajastusega rohkem kui meie põhjanaabritel. Jaanuari keskpaigast on kümneaastase Saksamaa riigivõlakirja tootlus kerkinud veidi enam kui 17 bpsi, mille tulemusel on ka teistel riikidel raha kaasamine nelja kuuga kallimaks läinud.

Sellele vaatamata sai Eesti riiki siiski kallimalt laenu meie kõrgema riskitaseme tõttu. Kui Soome võlakirjade reiting on AA+, siis Eesti oma on kahe koha võrra madalam AA-.