Iga kinnisvaraomanik vajab pädeva hoonete tehnosüsteemide inseneri abi

Energiatõhusad ja hästi toimivad hooned on eduka ühiskonna eelduseks. Sellest kirjutas TalTechi hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava programmijuht Martin Thalfeldt.

Eestis kulutatakse paari miljardi euro jagu energiat aastas, millest umbes pool toimub hoonetes. Hoonetes on suurimad energiatarbijad tehnosüsteemid, mis loovad ruumides mugava ja tervisliku keskkonna elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Nii meie tervise kui rahakoti jaoks on oluline, et nii hoone ise kui tehnosüsteemid nagu küte, ventilatsioon ja jahutus oleks laitmatult kavandatud, ehitatud, juhitud ja hooldatud ning tagaks hea sisekliima minimaalse energiavajadusega. See on rohepöörde üks olulisemaid aspekte, millele ka tulisematel skeptikutel on keeruline vastu vaielda, sest parim kilovatt-tund on selline, mida ei tarbita. Elamute rekonstrueerimise vajadusest ning toetusmeetmetest on kuulnud pea igaüks, kuid sama oluline on tõhusalt toimima panna ka mitteelamud ehk meie koolid, lasteaiad, kontorihooned, kaubanduskeskused jne. Viimastes on tõhusa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ning nutika juhtimise olulisus veelgi suurem kui elamutes. Selleks on vaja pädevaid insenere, kes saavad aru, kuidas hooned tõhusalt toimima panna.

Miks huvitab energiatõhusus kinnisvara omanikku?

Iga kinnisvara omanikku huvitab hoone energiatõhusus järjest enam, sest sellest sõltub võimalus seda kasutada või sellelt tulu teenida. Hiljuti võeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mis sätestab, et juba vähem kui 10 aastaga peame parandama veerandi enim energiat raiskavate hoonete seisukorda. Ka pangad teavad seda ja energiatõhusa hoone või selle osa ostmiseks on juba täna võimalik laenu saada oluliselt parematel tingimustel kui energiat raiskava kinnisvara soetamiseks, mis varsti on panga silmis samaväärne kui õlitehas. Sealjuures vaadatakse järjest enam mõõdetud energiakasutust ning ainult paberil tõhusa kinnisvaraga ei ole suurt midagi pihta hakata. Paljud kinnisvaraomanikud juba küsivad, kuhu ja miks kaob hoonetes energia ning kuidas olukorda parandada – paraku pole palju neid, kes oskavad ammendava vastuse anda.

Kes teab, kuhu kaob energia ning kuidas seda vähendada?

Nagu mainitud, siis hoonete energiatõhusus sõltub olulisel määral sellest, kui hästi on kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid ehitatud ning kasutusse võetud. Ilma süsteeme peensusteni tundmata on keeruline tõhusalt hoonete energiakasutust vähendada. Sealjuures on rõhk sõnal tõhusalt, sest kõige keskkonnasõbralikum on see kilovatt-tund, mida ei tarbita ja hästi toimivad need tehnosüsteemid, mis tagavad hoonetes hea keskkonna minimaalse energiavajadusega. Paraku loeme kõik aeg-ajalt meediast juhtumitest, kus pole võetud piisavalt aega lahenduste läbi mõtlemiseks ja toimimise jälgimiseks. Kas tuleb meelde üks külmladu, mille põrandas voolas ööpäevaringselt soe vesi? Hilisemast ajast võib näitena tuua meie loomaaia, kus troopikametsa hoone oli talvel liiga külm ja suvel liiga palav. Saame ainult loota, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ei kordu. Lootust sisendab see, et hiljuti said loomaaias teiste vigadest õppida Tallinna Tehnikaülikooli hoonete tehnosüsteemide tudengid ja hiljutised vilistlased. Samuti oleme meediast lugenud juhtumitest, kus oma kodu ostnud inimesed on saanud petta ning mõnede kasuks on kehvema energiatõhususe eest isegi hüvitis määratud. Ühe hoone ehitamisel osaleb väga erineva ehituse erialade esindajaid ja tõenäoliselt on kõigi eelpool loetletud juhtumite ühisnimetaja see, et õigeaegselt jäeti pädevalt tehnosüsteemide insenerilt nõu küsimata. See on osalt tingitud sellest, et ega nende jutule polegi lihtne pääseda, sest tööd on palju.

Tehisintellekt tegutseb ka energiatõhususe valdkonnas

Tehisintellekti areng ei jäta mõjutamata hoonete energiatõhususe valdkonda. Eestis saab valdava osa hoonete energiatarbimise ajalugu tagantjärgi uurida üsna detailselt. Masinõpe koos tehnosüsteemide inseneri ekspertteadmistega suudab edukalt hinnata hoone tegelikku seisukorda ja võrrelda sellega, mis on kirjas paberil. Tallinna Tehnikaülikooli hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava magistritöös uuriti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tellimusel uute kortermajade energiamärgiste kvaliteeti ning tuvastati paar hoonet, kus iga korteriomaniku aastased energiakulud on suurenenud rohkem kui 150 euro võrra. Samuti järeldati, et märgiste automaatkontroll võimaldaks tõsta nende kvaliteeti. TTJA koos Kliimaministeeriumiga on ette valmistamas pilootprojekti, mis tooks hoone energiatõhususe tehisintellektil põhineva analüüsi pea iga koduomanikuni. Mitte-elamu sektoris tegutseb Eesti üks järgmisi ükssarvikuid R8 Technologies, kelle tegevjuht ja kaasasutaja on hoonete sisekliima ja veetehnika õppekava vilistlane Siim Täkker. Ettevõte kasutab masinõpet ja tehisintellekti juhtides tehnosüsteeme reaalajas, et hoida kokku hooneomanike kulusid ja tagada parem sisekliima. Hoonete tehnosüsteemide valdkonna ekspertteadmisteta olnuks ettevõttel väga keeruline pürgida maailma oma valdkonna silmapaistvate iduettevõtete sekka.

Kuidas saada pädevaks tehnosüsteemide inseneriks?

Tehnosüsteemide inseneriks võib saada igaüks, kel on vähemalt gümnaasiumiharidus, tehtud laia matemaatika eksam ning huvi omandada eriala, millega on raske töötuks jääda. Valdav osa Eesti diplomeeritud ja volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsenere on hariduse saanud Tallinna Tehnikaülikoolis ja nemad lõpuks abistavadki kas otseselt või kaudselt kinnisvaraomanikke ning vastutavad selle eest, et meie hooned oleks tõhusad. Gümnaasiumihariduse baasil saab astuda Tallinna Tehnikaülikoolis hoonete sisekliima ja veetehnika integreeritud õppesse. Viimane tähendab seda, et õpe kestab 5 aastat ja lõputöö edukal kaitsmisel saab magistrikraadi ning nii diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kui ka veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme esmase kutse. Varasema kõrghariduse olemasolul tasub kaaluda õppimist hooned ja rajatised magistri õppekaval, kus on olemas vastavad peaerialad. Meie vilistlased on kinnisvaraomanikule heaks koostööpartneriks, sest õppe käigus omandatakse nii ehitusfüüsika, soojustehnika kui ka õhu töötlemise põhitõed. Õpitakse selgeks ehitusinfo modelleerimine ja energiasimulatsioonid. Saadud baasteadmisi rakendatakse kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide kavandamisel kursuseprojektides. Viimase, aga mitte vähem olulise etapina, omandatakse tehnosüsteemide juhtimise ja toimivuse põhimõtted.

Tööpõld aina kasvab

Kokkuvõtteks jääb üle nentida, et tööturu vajadus hoonete sisekliima ja veetehnika eriala vilistlaste järele aina kasvab ning seda kinnitavad ka OSKA tõõjõuvajaduse uuringud. Ehitus- ja kinnisvarasektori fookus nihkub järjest enam olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamisele ning hoonete tehnosüsteemide inseneride roll järjest kasvab. Me peame tagama hoonete energiatõhususe päriselt ja insener, kes suudab seda tagada mitte ainult paberil, on juba täna väga hinnas. Kui seni on mõni ebatõhus lahendus jäänud varju ja esile kerkivad ainult tõelised kobarkäkid, siis tehisintellekt ei luba varsti inseneridel rihma lõdvaks lasta ning juhatab hoone omaniku ja järelevalveorganid üle jala tehtud lahenduste jälgedele. Kui soovid garanteerida endale laia tööpõllu ning huvitava töö, siis kaalu kindlasti õppima asumist hoonete sisekliima ja veetehnika õppekaval Tallinna Tehnikaülikoolis.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik

Hoonete sisekliima ja veetehnika integreeritud õppekava on laiapõhjaline ning võimaldab vilistlastel valida endale meelepärane paljudest tegevusaladest. Linnastumise ja hoonetele järjest kõrgemate esitatavate nõuete tõttu vajatakse eriala spetsialiste aina rohkem. Puhta joogivee ja hästitoimivate vee- ja reovee puhastussüsteemide tagamine on tervisliku elukeskkonna säilimiseks esmatähtsusega. Hoonete sisekliima ja energiatõhususe parandamine on vältimatu, kui soovime võidelda kliimasoojenemisega ning tagada meeldiv ja tervislik keskkond nii toas kui ka õues. Lisaks uute hoonete ehitamisele tuleb vanu süsteeme rekonstrueerida ja olemasolevaid hooneid hooldada.

Hoonete sisekliima ja veetehnika eriala spetsialistid aitavad oluliselt parandada meie elukeskkonda ja panustavad majandusse, sest:

• Oskuslikult kavandatatud ja rekonstrueeritud hoonete ning tehnosüsteemideta ei ole võimalik rohepöörde eesmärke saavutada.

• Kliimamuutusega suurenevad ekstreemsed sajud ja kuumalained, mille mõjude leevendamiseks on vaja nutikalt kavandatud taristut ja tehnosüsteeme.

• Mugavad ja hea õhu kvaliteediga ruumid on üliolulised, et tagada meie õpi- ja töövõime, une kvaliteet ja tervis.

• Ventilatsioon on kontaktide vältimise järel tõhusaim meede, kuidas vältida õhu teel levivate viiruste levimist (nt COVID-19).

• Hoonete kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel kasutatakse järjest enam nende digikaksikuid, et suurendada Eesti majanduses olulise ehitussektori tootlikkust.