Kas täiuslik tehisintellekt asendab ebatäiuslikku inimest laeva juhtimisel ja opereerimisel?

Kõik me oleme tunnistajaks sellele, et viimase mõne aastakümne jooksul on infotehnoloogiad hakanud kõigi meie ellu üha kiiremini ja jõulisemalt tungima ning sisuliselt kõikides valdkondades edasisi arenguid määrama. Ka merendus ei ole erand.

Üha rohkem on siit ja sealt kuulda, et varsti võtab tehisintellekt kõik üle ning siis on korraga paljud mured murtud. Merenduses räägitakse peamiselt meresõiduohutuse enneolematule tasemele jõudmisest, kuna selline teatud-tuntud eksimuste pundar nagu inimolevus meresõidust ja otsuste tegemiste protsessist kõrvaldatakse.

Kas on ikka nii? Kas inimest võibki hakata igal pool, kõigepealt siis laeval, tehisintellektiga asendama? Vastus on „jah“ ja „ei“. Et seda seletada, tuleks vaadata, millest inimene ja millest tehisintellekt oma tegevustes juhindub. Teame, et tehisintellekti tegutsemise aluseks on algoritm, pole vahet, kas selle loob talle inimene, ehk programmeerija, või tehisintellekt saab lõpuks sellega ise hakkama. Algoritm on definitsiooni järgi samm-sammult antud juhiste kogum, mis kirjeldab ülesande täitmist või, teisiti öeldes, reeglite kogum etteantud sisendist oodatava väljundi saamiseks. See eeldab aga, et igalt sisendilt on oodata kindlat, etteteatavad väljundit, mis on õige igapäevase, rutiinse tegevuse juures.

Kuidas siis õpib inimene rutiinses tegevuses parimal moel hakkama saama? Ta õpib tundma reegleid, protseduure, omandab teadmisi, treenib simulaatoril ehk sisuliselt on see samuti programmeerimise protsess. Võib öelda, et meremees õpib tegutsema kindla algoritmi alusel ehk on programmeeritud tegema kindlaid otsuseid kindlates situatsioonides. Ja kuni jutt käib igapäevasest rutiinist ehk etteõpitust käitumisest, on tehisintellektil suur eelis inimeste ees: ta teeb kõike võrreldamatult kiiremini, ta ei väsi kunagi ja arvatavasti ei tee inimestele omaseid rumalaid vigu.

Küll aga pilt muutub, kui mängu tulevad ootamatud, enneolematud situatsioonid. Neid aga juhtub merel pidevalt ja hakkab juhtuma ka edaspidi. Üheks näiteks võib tuua olukorra, kus teise laevaga kokkupõrke vältimiseks otsustab kapten oma laeva madalale suunata. Neid keerulisi olukordi võib ka muid tulla, nii inimese kui looduse tekitatuid. Selliseid olukordi on raske ette programmeerida nii, et nagu öeldakse, leida mitmest halvast lahendusest kõige vähem halb. Siin hakkavad otsustavat rolli mängima sellised inimlikud omadused nagu intuitsioon, otsustusjulgus, mitte-standardne lähenemine, tervikpildi nägemine, lõpuks „kõhutunne“, mis iganes see ka poleks. Võib öelda, et sellistes olukordades päästab mitte algoritm, vaid inspiratsioon. Kas tehisintellekt on võimeline kõiki loetletuid omadusi omandama ehk ette programmeerima? Julgen väita, et lähi- ja isegi mitte nii väga lähitulevikus küll mitte.

Hea uudis on see, et inimestel on kõik need omadused õpitavad ja omandatavad. Selleks on vaja vaid oma õpinguid kogu aeg jätkata. Selleks sobib väga hästi TalTechi Eesti Mereakadeemia magistriõppe õppekava merendus. Õppekava areneb pidevalt, selles tehakse iga aasta uuendusi eesmärgiga vastata mitte ainult tänapäeva, vaid ka homse päeva väljakutsetele. Võetakse kasutusele ja arendatakse uusi õppemeetodeid, nt probleem- ja projektõpet. Merendus vajab üha rohkem mõtlevaid ja loovaid inimesi, mitte lihtsalt reeglite ja protseduuride täitjaid ning magistriõpe on parim koht, kus neid omadusi arendada.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik