Bolt üritas ministeeriumi kaudu teha Euroopas jõulist lobitööd

Eesti transpordihiid Bolt tegi Euroopa Liidu platvormitöö direktiivi vastu sedavõrd suurt lobitööd, et kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) valmis seisukoha, mida Eesti riigi nimel teistele liikmesriikidele esitada, kirjutab väljaanne Euractiv.

Mullu oktoobris, kui Euroopa Liidus arutati tuliselt platvormitöötajate direktiivi üle, saatis Bolt MKM-ile kirja. Teksti koostaja oli Bolti Lääne- ja Lõuna-Euroopa valitsussuhete juht Aurelien Pozzana ning kirja saaja toonane ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav.

Bolt palus e-kirjas, et Eesti riik võitleks hispaanlaste poolt direktiivi tehtud muudatuste vastu ja kaasaks protsessi ka liitlasi. „Me loodame, et Eesti valitsus allkirjastab (pöördumise) ja julgustab ka teisi liitlasi –eesmärgiga, et Hispaania ei taganeks juunis Euroopa Nõukogus saavutatud kokkuleppest,“ kirjutas Pozzana.

Nimelt ei meeldinud Boltile, et hispaanlased olid pärast Euroopa Nõukogu heakskiitu muutnud direktiivi sõnastuse taas karmimaks, soovides sellega reguleerida suuremat hulka platvormidel töötavatest inimestest. Bolti jaoks tähendanuks see, et nad pidanuks sõlmima rohkemate inimestega töölepinguid ning tagama neile ka sotsiaalsed garantiid.

Kirjavahetust näinud Euractivi sõnul on aga tähelepanuväärne, et Euroopas levitamiseks mõeldud avaldus ei olnud vormistatud mitte Bolti enda mõtteavaldusena, vaid nägi välja nagu Eesti riigi algatus. "Meie, EL liikmesriikide tööministrid, avaldame kahtlust, kas läbirääkimised platvormitöötajate töötingimuste parendamiseks liiguvad ikka õiges suunas," seisis kirjale kaasa pandud pöördumises.

Ministeerium kinnitas Euractivile meilivahetuse olemasolu, kuid teatas, et Eesti ei ole Bolti ettepanekut ja soovitust järginud.

Kuigi Bolti kiri oli läkitatud asekantsler Säravale, ei soovinud oma varasemas karjääris Bolti valitsussuhete juhina töötanud MKMi ametnik kirjaga ise tegeleda. Küll aga märkis asekantsler kolleegidele kirja edastades, et Eesti ettevõtjaid peaks toetama, kirjutab Euractiv.

Bolti hoiti arengutega pidevalt kursis

Samas oli Eesti riik olnud direktiivi suhtes kriitiline juba ammu enne kurioosse kirja saamist. Näiteks ei toetanud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (E200) direktiivi ka mullu juunis peetud ELi tööminsitrite kohtumisel, kuigi toona polnud Hispaania oma täiendusi veel teinudki.

Euractiv kirjutab, et Bolti lobitöö Eesti poliitikute ja MKMi ametkonna suunal on kestnud kaks aastat. Näiteks on Bolti president Jevgeni Kabanov sel teemal suhelnud otse nii Eesti majandus- kui ka rahandusministritega. Samuti oli direktiivi muudatuste osas ministeeriumiga pidevas suhtluses ka Henri Arras, kes on Bolti valitsussuhete juht Baltikumis.

Väljaande teatel järeldubki erinevatest kirjavahetusest, et MKMi ametnikud hoidsid Bolti pidevalt kursis, kuidas läbirääkimised direktiivi osas Euroopas kulgevad.

Päris kõrvale ei jäänud siiski ka Särav. Kuigi tema Boltiga otse ei suhelnud, hoidis teda läbirääkimiste olukorraga kursis hoopis Wolt. Euroactivi kätte sattunud kirjavahetusest järeldub näiteks, et Wolt on Säravale kirjutanud ühe kuu jooksul sel teemal lausa viis korda. Samuti on Särav lobiregistri andmetel Wolti esindajatega ka füüsiliselt kohtunud.

Euractivi teatel joonistubki erinevatest kirjavahetusest välja, kuidas erinevad platvormiettevõtted üritasid oma lobitegevuses ära kasutada just Eestit. Samas polnud Eesti olnud sugugi ainus liikmesriik, kes direktiivile tugevalt vastu seisis. Meiega koos võitlesid direktiivi vastu kõige aktiivsemalt Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka, kes väitsid samuti, et liigse regulatsiooniga kaasneb äriinnovatsiooni lämmatamine.

Kui tänavu veebruaris toimunud Euroopa Nõukogus olid nii Eesti, Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa kõik direktiivile vastu, siis pärast teatud muudatuste tegemist vahetasid Eesti ja Kreeka oma seisukohta ning asusid direktiivi lõpuks toetama. Prantsusmaa ja Saksamaa aga jäidki lõpuni erimeelt.

Euractiv rõhutab oma loo kokkuvõttes, et Bolti lobitöös pole küll midagi ebaseaduslikku, kuid see näitab, kui reguleerimata on see valdkond Euroopas ja kui agressiivsed võivad ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel olla.

Särav: me pole tahtlikult varjanud kirjavahetust Boltiga

Särav ise ütles Vikerraadios, et tema Bolti kirjale ei vastanud, kuid tunnistas, et kiri jäi dokumendiregistrisse märkimata, kuigi seadus seda nõuab.

„Jah, siin pean tõesti endale ja kolleegidele tuhka pähe raputama. Nagu ma ütlesin, kui ma sain selle kirja, siis ma panin selle kohe edasi, ma isegi ei saatnud seda kirja registreerimiseks. Tõesti mina või siis mõni kolleegidest, oleksime pidanud saatma selle kirja registreerimiseks, aga me ei teinud seda. Kindlasti me ei teinud seda tahtlikkusest kirja peita, vaid inimlikul eksimisel lihtsalt jäi see kiri registreerimata,“ põhjendas Särav.

Särav lisas, et ta ei tea, mis kirjavahetus on Boltil veel olnud kolleegidega ning Bolti esindajatega ta isiklikult kohtunud pole.

Bolti pressiesindaja Liisi Maria Aleksius ütles Delfile, et Bolt järgib valitsussuhetes alati kõiki kehtivaid seadusi ja häid tavasid. „Selleks jagame infot ja panustame aktiivselt ka õigusloomesse ja on oluline, et eri sektorite esindajad jagavad otsustajatega oma seisukohti ja asjakohaseid argumente,“ ütles ta.

„Bolti kohustus on kaitsta meie juhtide, kullerite ja klientide huve. Uuringud kinnitavad, et enamus platvormitöötajatest hindab kõige üle kõige just paindlikku teenimisvõimalust, mida platvormitöö pakub. Seetõttu oli paindlikkuse säilitamine meile oluline ka platvormitöö direktiivi aruteludes,“ lisas Aleksius.