TalTechi e-riigi õppekava aitab naistel tehnoloogiasektoris läbi lüüa

Elame ajastul, mida on vaieldamatult kõige rohkem mõjutamas tehnoloogia ja selle tormiline areng. Lisaks laiapõhjalistele uuendustele erasektoris leiavad digimuutused aset ka riigitasandil, mistõttu vajab riik järjepidevalt juurde e-riigi süsteeme tundvaid spetsialiste. Just sel eesmärgil on loodud TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriõppekava, kus töökogemusega spetsialistid saavad teha kiirelt ning mugavalt põneva karjääripöörde.

E-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekava näol on tegu üheaastase magistriõppega, mis hõlmab laia spektrit teemasid. E-teenuste arendamine, küberturvalisus, teenusedisain ja infosüsteemide juhtimine on peamised suunad, millega seotud teadmisi ning praktilist oskusteavet õppekava käigus omandatakse. Kõiki neid valdkondi vaadatakse läbi vastava õigusliku raamistiku, et lõpetanud oskaksid seadusandlusest tulenevalt orienteeruda ja innovatsioone luua.

Õppekava juht Ingrid Pappel sõnab, et eelkõige on õppeprogramm suunatud neile, kel varasem IT-taust puudub. „Inimesed, kes on varasemalt omandanud näiteks haldus- või majanduskraadi ja on eelduslikult kursis avaliku sektori toimimisloogikaga, saavad pärast meie õppekava lõpetamist otseselt kaasa rääkida digipöörde juhtimises,“ tutvustab Pappel väljavaateid.

Paindlik õppevorm ja naistele suunatud treeningprogramm

Üheks õppekava eesmärgiks on suurendada naiste osalust IKT-valdkonnas. Statistikaameti 2020. aasta andmete põhjal on Eestis IKT-sektoris naiste osakaal vaid 27%, samas on hinnanguliselt sektorist puudu vähemalt 7000 inimest. Euroopa-üleselt on olukord aga veelgi nukram – naistest IT-valdkonna spetsialiste on Euroopas vaid umbes 20% (The WomenTech Network, 2023).

Tõendatult on naiste enda huvi ümberõppe vastu suur, kuid paindlikud võimalused ümberõpet ellu viia on piiratud. Just sellele probleemile pakub õppekava Pappeli sõnul lahendust. „Oleme loonud võimaluse kiireks ja mugavaks ümberõppeks ning pingutame ka õppekavaväliselt selle nimel, et julgustada rohkem naisi IT-valdkonda tulema,“ ütleb ta.

Õppekavaga on tihedalt seotud treeningprogramm WomeninGovTech, mis kaasab rahvusvaheliselt e-riigi arendamisega seotud naissoost spetsialiste. Tegemist on samal ajal õppeplatvormi ja võrgustikuga, mille raames viiakse läbi kaheksanädalane õppeprogramm koos seitsme erineva mooduli ja riikideüleste seminaridega. Seminarides jagavad oma e-riigi kogemusi ja arenguid muu hulgas ministeeriumi tasandil töötavad ametnikud erinevates maailmajagudes asuvatest riikidest, samuti peavad külalisloenguid tunnustatud eksperdid.

Treeningprogramm WomeninGovTech on üles ehitatud, tuginedes just TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekavale, kusjuures programmi õppemoodulites on võimalik teadmisi omandada paindlikus vormis. „Järgmise piloodi käigus tahame treeningprogrammile anda ka mikrokraadi, mida saaks hiljem e-riigi õppekavas arvestada kui üht õpitud etappi,“ avaldab Pappel. Seega luuakse võimalus läbida treeningprogrammi abil e-riigi õppekava kasvõi üksikute mikrokraadide haaval, et muuta eriala ja õppekava naistele veelgi kättesaadavamaks.

Edulugusid on mitmeid

Pappel rõhutab, et kandva tähtsusega argument infotehnoloogiavaldkonna populariseerimisel naiste hulgas on edukate eeskujude toomine. Üheks selliseks eeskujuks on õppekava lõpetanud Keeniast pärit Josephine Lusi, kes on teinud e-riigi arendamisest oma karjäärisuuna ning uurimisfookuse doktorantuuris. „Vastastikmõju e-riigi teenuste, küberturvalisuse ja digitaalsete õiguste vahel on äärmiselt põnev, sest kui areneb tehnoloogia, arenevad ka väljakutsed, mis on seotud digitaalse infrastruktuuri, isikuandmete kaitsmise ja võrdse juurdepääsu tagamisega,“ kirjeldab Lusi.

TalTechi magistriõppekavas hindas ta eriti õppe interdistsiplinaarsust. „Õppekava pakkus terviklikku vaadet e-valitsemisele, ühendades IT, õiguse, avaliku poliitika ja teenuste disaini,“ ütleb Lusi. Samuti lihvis õppeprogramm tema sõnul kriitilise mõtlemise ja analüüsioskusi, mida ta kasutab oma karjääris igapäevaselt.

Eeskujusid jagub ka eestlastest naiste hulgas. Õppekava juht Pappel nimetab ühena Eesti praeguse digisaadiku Nele Leoski, kes e-riigi õppekava tegevuses külalislektorina kaasa lööb. Samuti on eduka karjääri IT-valdkonnas rajanud õppekava vilistlane Kedi Välba, kes sattus valdkonda enda sõnul pooljuhuslikult. „Olin omandanud hariduse võõrkeelte ja ärikorralduse erialal ning Tartu Ülikoolis õppinud Euroopa Liidu teemadel. Seejärel asusin tööle aga hoopis tarkvaraettevõttesse Aktors, mis ajendas mind TalTechi e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriprogrammi dokumendid sisse andma,“ ütleb Välba, kes on praeguseks pürginud Aktorsi tegevjuhiks. Aktors on Eesti e-riigi lahenduste arendamisel suurt rolli omav ettevõte, mille võtmeisikud olid näiteks andmevahetusplatvormi X-tee esimesed peatöövõtjad.

Välba valis õppekava raames tehnoloogiasuuna, mis tähendas, et lisaks pehmema valdkonna ainetele tuli ka päriselt programmeerimisega tegeleda. „Minu jaoks oli oluline saada aru kõikidest tarkvaraarendusega seonduvatest protsessidest, alustades analüüsist ja kasutajaliidese disainist kuni äriprotsesside modelleerimise ja koodi kirjutamiseni välja,“ kirjeldab ta. Samuti toob naine välja õiguslikku raamistikku käsitlevad ained, mis olid ühed huvitavamad ning millega seotud teadmisi tuleb tal praegu igapäevatöös pidevalt rakendada.

Lisaks õppekava sisulisele poolele kiidab Välba ka selle sotsiaalset ja kogukonna tekitamise väärtust. „Meie kursus oli rahvusvaheline ja väga kokkuhoidev ehk lisaks kõigele erialasele andis programmis osalemine sõbrad ja hea võrgustiku, kellega suhtleme tihedalt tänaseni,“ ütleb ta.

Josephine’i, Kedi ja mitmete teiste vilistlaste edulood kõnelevad sellest, et õppekaval omandatud haridus võimaldab erialaselt mitmekülgseid valikuid – nii karjääri teadustegevuses, ettevõtluses kui ka riigiasutustes.

Miks tasub e-riigi õppekavale õppima asuda?

Õppekava juht Pappel nendib, et tänapäeval oskavad paljud keskastmespetsialistid küll hästi enda töölõiku, kuid suurema pildi mõistmisel ja selle analüüsimisel jäädakse hätta. „Näiteks on paljud ametnikud kuulnud, et eksisteerib selline asi nagu X-tee, aga mis see täpselt on, kuidas sellega seotud võimalusi kõige paremini rakendada ja veel enam – kuidas selliseid süsteeme arendada ja juhtida, nõuab juba paremaid teadmisi,“ selgitab ta.

Samuti on üha enam päevakorda kerkimas inimeste õigused digitaalses keskkonnas ja vastava seadusandluse tundmine, lisaks rahvusvahelise dokumentatsiooni haldamine ja teiste riikidega teenuste jagamine. „Sellele kõigele e-riigi õppekava keskendubki, et kaardistada ära peamised võimalused ja väljakutsed ning arendada õppijates võimekust näha süsteemideülest suuremat pilti,“ sõnab Pappel.

E-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistriõppekava on ingliskeelne ning toimub sessioonõppes. Õppetöö toimub Tallinnas TalTechi infotehnoloogia teaduskonnas.

Otsusta oma tulevik TalTechis: taltech.ee/tulevik