Ettevõtete sundlõpetamisteni viinud seadus läheb muutmisele. Paljud pääsevad auditeerimisnõudest
(8)
Audiitorite koormuse vähendamiseks ja ettevõtete päästmiseks sundlõpetamisest muudab rahandusministeerium seadust, mis tõstab kõrgemale piirid, millest alates peavad ettevõtted oma majandusaasta aruanded auditeerima.
Eelmisel aastal jõustus seadusemuudatus, mis tõi ettevõtetele ranged tagajärjed majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest. Rangeima karistusena võis järgneda ettevõtte sundlõpetamine ja äriregistrist kustutamine. Tänaseks ongi aruande esitamata jätmise tõttu lõpetatud enam kui 25 000 ettevõtte tegevus.
Enamus ettevõtete lõpetamise taga ongi nende tegevusetus ehk need on ettevõtted, millel puudub aktiivne äritegevus ning on nö maha jäetud. Samas sattus muudatuste hammasrataste vahele ka tegutsevaid ettevõtteid. Soovides palgata audiitorit selgus, et ühtegi vaba audiitorit pole võtta.
Ettevõtetel oli audiitorit vaja üsna samal ajal ja audiitorteenuste pakkujatel sellist ressurssi korraga võtta ei olnud.
Kaasa aitas ka inflatsioon. Paljude ettevõtete müügitulu ja varade väärtus oli ootamatult kiiresti jõudnud seaduses ettenähtud piirideni, millest alates muutus majandusaasta aruande auditeerimine kohustuslikuks. Audiitorkogu andmetel on Eestis kuni 10 000 audiitorkontrolli kohuslast. Viimatisel perioodil, mille kohta on olemas statistika, väljastati ligikaudu 9400 vandeaudiitori aruannet. Seega võib audiitorteenuse vähene kättesaadavus mõjutada potentsiaalselt kuni paarisada ettevõtet, arvutab Audiitorkogu president, vandeaudiitor Märt-Martin Arengu.
Audiitorite defitsiit oli nii terav, et Audiitorkogu pöördus ühe lahendusena rahandusministeeriumi poole ettepanekuga tõsta piirmäärasid, kust alates tekib ettevõttel kohustus audiitori kasutamiseks. Audiitortegevuse seadus on hetkel muutmisel ning piirmäärade tõstmine on seal selgelt sees, on Märt-Martin Arengu rahul, et ministeerium võttis audiitoreid kuulda.
Audiitorfirma Grant Thornton Baltic partner ja audiitorteenuste valdkonna juht Mart Nõmper selgitab, et seadusemuudatus muudab 2024. aasta aruannete auditeerimise kohustust piirmäärade muutmisega. Piirmäärasid arvutatakse bilansimahu ja müügitulu pealt. Aruannete ülevaatamise kohustuse piirmäärasid tõstetakse 25% ja auditeerimise piirmäärasid 25-50%. „See peaks vähendama audiitorkontrollitavate ühingute hulka ja seeläbi ettevõtjate audiitorite koormust,“ usub Nõmper muudatuse mõju. Ta on kindel, et vaatamata muudatustele säilib siiski ka majanduskeskkonna usaldusväärsus, mille tagajateks on auditeerimiskohustus ja audiitorid.
Rahandusministeeriumi rahandusteabe osakonna juhataja Rainer Osaniku kinnitusel on audiitortegevuse ja raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu läbinud esimese kooskõlastusringi ja liigub mai alguses justiitsministeeriumisse teisele kooskõlastamisele. Enne suvepuhkusi jõuab loodetavasti ka Riigikokku. Uued piirmäärad on plaanis jõustada 2025. aastast ehk need hakkaksid kehtima 2024. aasta majandusaasta aruannetele. Seega tuleb tänavu veel eelmise aasta majandusaruandeid auditeerida vanade piirmäärade järgi. Äriregistri pidaja Tartu Maakohtu pressiesindaja Siim Saavik hoiatab, et ettevõtetel võib tekkida probleeme ka 2023. aasta majandusaasta aruannete tähtaegse esitamisega. „Vältimaks järelevalvemenetlust peaksid ühingud tegema ettevalmistusi majandusaasta aruannete esitamiseks ja esitama aruandeid juba täna,“ soovitab ta. Kui majandusaasta periood on kalendriaasta, on aruande esitamise tähtaeg 30. juuni. Tähtaegselt esitamata aruannete järelvalvemenetlusega alustab Tartu Maakohtu registriosakond juulis.
