Eksperdid: vaimne tervis ja rahaline seis käivad käsikäes – alusta väikestest sammudest
Elus paremaks hakkamasaamiseks on oluline leida toetust teistelt inimestelt, kes saavad pakkuda vajalikke teadmisi ja oskusi näiteks rahatarkusest või vaimsest tervisest, aga ka lihtsalt optimistlikumat vaadet elule, leidsid NULA inkubaatori inspiratsioonihommikul kõnelenud Anna-Kaisa Oidermaa, Lenno Uusküla ja Klaudia Tiitsmaa. Vaata videost!
“Rahatarkust justkui on, aga erapooletut finantsnõu, mis just võtaks arvesse inimese soove ja eesmärke, ei ole väga lihtne saada. See hoiab ka heade plaanide tegemist tagasi,” ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Näitleja ja rahatarkuse ning vaimse tervise eestkõneleja Klaudia Tiitsmaa lisas, et nii rahatarkuse kui vaimse tervise teemal on teadmisi iseenesest palju, kuid tegutsema hakkamine sellegipoolest raske. Tema soovitus on alustada väikestest sammudest.
Kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee juht Anna-Kaisa Oidermaa julgustas vaimse tervise tuge otsima vaimse tervise kohvikutest, kus nõu annavad väljaõppe saanud vabatahtlikud. “See oleks ju kihvt, kui kohvikus istuks ka finantsnõustaja, jurist ja kogenud lapsevanem,” kutsus Oidermaa jagama kogukonnas olevaid teadmisi.
Vaimne tervis ja rahaline turvatunne on tihedalt seotud
“On teada, et vaimse tervise ja finantsturvalisuse teemad on seotud. Inimestel, kellel on vaimse tervisega raskem, võib kergemini tekkida majanduslikke probleeme ja teisipidi, kui ikka on majanduslikult pingeline, siis see tekitab lisastressi, ärevust, lootusetuse tunnet,” selgitas Oidermaa.
Ta tõi välja, et (raha pärast) muretsemine on samal ajal väga loomulik ja võib inimest ka mobiliseerida. “Muretsemisest on kasu, kui mõtlen läbi, mida teha saan ja siis teen ka neid asju. Ülemäärane muretsemine, mis kogu elu enda alla võtab, on vaimse tervise probleem,” sõnas Oidermaa.
Vaimset tervist ja lootust saab hoida väikeste asjadega
Näitleja Klaudia Tiitsmaa sõnul on ta palju näinud, kuidas palgapäevast palgapäevani elamine mõjutab nii inimeste und kui ka suhtlemist üksteisega. Tema soovitus on liikuda palju õues, mis paneb mõtlemise paremini tööle, sõlmida iseendaga kokkulepe, millised väikesed asjad sind rõõmustavad ning panustada eelkõige mälestustesse.
“Okei, ei saa restorani, aga äkki on tore see, et me oleme koos? Ei tohiks lasta ligi seda stressi, et (kõik on) lootusetu, ma ei saa seda kunagi endale lubada. Lepi endaga mõttes kokku, et mind rõõmustab see, et me läheme perega koos jalutuskäigule. Uued kingad ei anna hommikul jõudu, panusta pigem mälestusse.”
Samal ajal on oluline ka teadlikult tegeleda oma rahalise seisuga. Majandusinimesena rõhutab Lenno Uusküla säästmist nii igapäevaelu paindlikkuseks kui ka pensioniks, aga ka teadlikkust igapäevastest rahaasjadest. “Võiks olla ettekujutus, millised grupid kui palju raha võtavad – teinekord on seal on üllatusi sees. Tihti me pole teadlikud, kuhu raha päeva lõpuks kulub,” ütles Uusküla.
Vaesuslõks ja finantsvabadus
Ta märgib ka, et ühiskonnas on märgata kaht vastandlikku tendents - on ühed, kes soovivad saavutada finantsvabadust ja pärast paarikümneaastast pingutust hästi elama hakata ning teised, kes elavad igapäevases heaolurütmis, kuid 30 aasta pärast on raha vähem. “Kumb on õigem? Finantsvabaduse omad ütlevad, et sa elad oma elu valesti ja teised ütlevad, et aga ma olen õnnelik.”
Samal ajal on Uusküla sõnul ühiskonnas ka suur vaesuslõksu efekt. Ta toob välja, et madala sissetuleku juures on edasi õppimine ja töökoha vahetamine keeruline, kuna ühelt poolt on raske õppimiseks raha ja aega leida ning teisalt on ka risk suur. “Kui uuel kohal ei saa hakkama, mis sa siis teed? Kui elad palgapäevast palgapäevani, siis ei julgegi seda sammu teha.”
Kaks asja, mida ühiskond saab teha, on Uusküla sõnul töötutoetused ja ühiskondlik mobiilsus, et lastele oleksid tagatud samad võimalused.
Kui oled ise kokku puutunud mõne ühiskondliku probleemiga ja sul on idee mõnest uudsest lahendusest, mille peaks kindlasti Eestis ära tegema, siis esita oma idee NULA inkubaatorisse.
NULA on Eestis ainulaadne ühiskondlike algatuste inkubaator, kus saad tuge, et arendada oma ideest toimiv lahendus. Lisaks võid saada Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt kuni 25 000 eurot stardiraha oma algatuse käivitamiseks. Uuri lisa veebilehelt nula.ee ja pane oma idee teele.
