Mullu jäi Eesti eksport elaniku kohta alla Euroopa Liidu keskmise

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Kui tavapäraselt on Eesti eksport elaniku kohta ületanud Euroopa Liidu keskmist, siis mullu oli olukord vastupidine – Eesti eksport elaniku kohta oli 13 324 eurot, Euroopa Liidus keskmiselt aga 14 836 eurot. Import elaniku kohta ületas Euroopa Liidu keskmist (14 523 eurot), ulatudes 15 498 euroni. Balti riikide võrdluses ületasid Eesti eksport ja import elaniku kohta Lätit, kuid jäid alla Leedule. Samamoodi jäid ka Läti ja Leedu eksport elaniku kohta alla Euroopa Liidu keskmisele. Eesti ja Leedu puhul ületas import elaniku kohta Euroopa Liidu keskmist, Läti numbrid olid aga keskmisest väiksemad.

Eurostati andmetel oli kõige suurem eksport elaniku kohta Hollandis (48 620 eurot) ja väikseim Küprosel (4490 eurot). Suurim import elaniku kohta oli samuti Hollandis (43 806 eurot) ning väikseim Rumeenias (6404 eurot).

Suurima osa käibest moodustasid keskmise suurusega ettevõtted

Väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas oli 2023. aastal enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid. Need moodustasid kõigist eksportivatest majandusüksustest 78% ja importivatest 84%. Kõige suurema rahalise väärtuse kaubavahetuses tekitasid mullu aga keskmise suurusega ettevõtted, kus oli 50–249 töötajat. Nemad tekitasid 38% Eesti koguekspordist ja 29% koguimpordist. Majandusüksuste arvust moodustasid nad ekspordist 5% ja impordist 3%.

Kõige vähem oli Eestis vähemalt 250 töötajaga suurettevõtteid, mis moodustasid väliskaubandusega tegelevatest majandusüksustest vaid 1%, kuid koguekspordist ja -impordist 22%.

Eestis tegutsevad nii kodumaise kui väliskapitali poolt kontrollitud ettevõtted

Kas ettevõte on kodumaise või väliskapitali poolt kontrollitav, sõltub sellest, kellele kuulub häälteenamus ehk kapitaliosalus. Tegevusalade lõikes on igal alal nii kodumaise kui väliskapitali kontrollitud ettevõtteid.

Ekspordis moodustasid kõige suurema osatähtsuse väliskapitali kontrollitavad ettevõtted mäetööstuse (45%), finantstegevuse (35%) ning info ja side (31%) tegevusaladel. Suurim oli kodumaise kapitali poolt kontrollitavate ettevõtete osakaal ehituse (95%), põllumajanduse (94%) ning veonduse ja laonduse (89%) tegevusaladega ettevõtetel.

Enim oli Eesti päritolu kaupu puidu ja puittoodete ekspordis

2023. aastal eksporditi Eesti päritolu kaupu 17% vähem kui aasta varem. Nende kaupade osatähtsus Eesti koguekspordis jäi aastases võrdluseks samaks ehk 64% juurde.

Suurim oli Eesti päritolu kaupade osakaal kaubajaotiste ekspordis puidu ja puitoodete puhul, kus koguekspordist 95% moodustasid Eesti päritolu kaubad. Järgnesid mitmesugused tööstustooted (87%), paber ja pabertooted (83%), metall ja metalltooted (78%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (74%). Väiksem oli Eesti päritolu kaupade osakaal transpordivahendite (26%) ja mineraalsete toodete (33%) ekspordis.

Eesti päritolu kaupu eksporditi mullu kõige rohkem Soome, Rootsi ja Saksamaale. 2022. aastaga võrreldes vähenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Ameerika Ühendriikidesse, Rootsi ja Egiptusesse, suurenes aga Singapuri, Ukrainasse ja Hiina.

Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kolmes maakonnas

Kaupade eksport vähenes Eestis 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 3,5 miljardi euro võrra, sellest enim ehk 2,5 miljardi võrra Harjumaal. Järgnesid Ida-Virumaa (205 miljoni võrra) ning Viljandimaa (83 miljoni võrra). Kaupade eksport kasvas kolmes maakonnas: Tartumaal (22 miljoni euro võrra), Pärnumaal (11 miljoni võrra) ning Valgamaal (5,1 miljoni võrra). Ekspordiga tegelevate majandusüksuste arv vähenes enim Harju-, Põlva- ja Valgamaal ning kasvas Ida-Viru-, Pärnu- ja Järvamaal.

Eestis vähenes kaupade import 2023. aastal 4,3 miljardi euro võrra. Suurim vähenemine toimus Harjumaal (3,4 miljardi euro võrra), järgnesid Ida-Virumaa (274 miljoni võrra), Lääne-Virumaa (75 miljoni võrra) ja Tartumaa (73 miljoni võrra). Kaupade import kasvas Järvamaal (4,7 miljoni euro võrra), Läänemaal (0,7 miljoni võrra) ning Põlvamaal (0,1 miljoni võrra). Impordiga tegelevate majandusüksuste arv vähenes enim Valga, Järva ja Rapla maakonnas, enim kasvas nende arv aga Harju-, Tartu- ja Pärnumaal.

Kogu Eesti kaupade väliskaubandusbilansi viis puudujääki Harjumaa, kus kaupade import ületas ainsana eksporti. Samas on oluline mainida, et maakondlik statistika koostatakse ettevõtete juriidilise aadressi järgi ning importivad ettevõtted on sageli registreeritud Harjumaale.