Notar küsib teavet raha päritolu kohta – kas õigustatud praktika või tüütu bürokraatia?

Üha enam tuleb tehingute tegemisel ette, et notar küsib kliendilt tehinguks kasutatava raha päritolu kohta lisateavet. Tallinna notar Mall Vendel selgitab, miks selline praktika eksisteerib ja kas see on õigustatud või on tegu tüütu bürokraatiaga.

Kuigi raha päritolu küsimine võib olla õigustatud ja vajalik, võib see tunduda kliendile tülikas. Inimene võib tunda, et tema privaatsust rikutakse, kui temalt küsitakse raha või vara päritolu kohta teavet ja tõendeid. Sellegipoolest on oluline mõista, et notar tegutseb õigusliku raamistiku piires ja tema eesmärk on tagada õiguskindlus ning kaitsta tehingute kõiki pooli. Raha päritolu tuvastamine notari poolt on üks vahend pettuste ja ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks.

Kes on tegelik kasusaaja?

Notar kohaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud nõudeid, kui ta teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud kinnisvara, osaühingu osade või aktsiate müügilepingu tõestamisega või ka näiteks osaühingu asutamisega, raha või väärtpaberite hoiustamisega notari deposiitkontol, aga ka muu tehingu tõestamisel, kui tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. See tähendab, et notar peab lisaks oma töös tavapärastele toimingutele tuvastama tehingu tegeliku kasusaaja ja aru saama kliendi omandi- ning kontrollistruktuurist; aru saama tehtavast tehingust või toimingust ja koguma teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta; selgitama välja, kas isik on riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Nende asjaolude tuvastamiseks palub notar kliendil täita ankeedi, milles klient saab muu hulgas selgitada tehingu tegemise eesmärki ja kirjeldada raha päritolu.

Tegeliku kasusaaja kindlaks tegemisel selgitab notar välja inimese, kes omab mõju tehingu tegemise või kontrolli juriidilise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing tehakse. Juriidilise isiku puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks inimest, kes omab või kontrollib juriidilist isikut otsese või kaudse osaluse kaudu, ületades 25% hääle- või omandiõigusest. Eesti ühingute puhul on juhatusel kohustus avaldada teave tegelike kasusaajate kohta äriregistri juures peetevas tegelike kasusaajate registris. Välisriigi ühingute puhul on notaril samuti kohustus tuvastada tegelik kasusaaja ja selleks on vaja esitada ühingul notarile enda asukohariigist vastav dokument.

Sobivad samad tõendid ja dokumendid kui pangaski

Tehingus kasutatava vara päritolu tuvastamisel võib notar küsida tehingupoolelt teavet ja dokumente vara päritolu kohta. Kui raha on pärit näiteks vara müügist, siis saab esitada selle vara müügilepingu. Lisaks võib notar küsida ka muid dokumente, näiteks pangakonto väljavõtet, millelt on näha rahasummade laekumine. Keerulisemaks võib osutuda pikema perioodi jooksul kogutud raha päritolu tõendamine. Sellisel juhul on notaril vaja saada ülevaade isiku sissetulekutest pikema perioodi jooksul ja seetõttu võib notar paluda esitada kliendil ka selle kohta pangakonto väljavõte. Raha päritolu tõendamisel on olnud lahenduseks ka näiteks tuludeklaratsiooni esitamine.

Tihti on inimestel tekkinud küsimus, miks kontrollib notar raha päritolu, kui raha on saadud pangaülekannete kaudu ja pank on juba raha päritolu kontrollinud. See tuleneb sellest, et igal kohustatud isikul, sealhulgas pangal ja notaril, on kohustus tuvastada raha päritolu iseseisvalt. Kohustatud isikud võivad siinjuures teha küll omavahel koostööd, kuid lõplik vastutus jääb igaühele endale. Kuna nii pank kui ka notar soovivad sama raha päritolu tõendamiseks tõendeid ja dokumente, siis ei ole kliendil vaja teha muud, kui edastada samad tõendid ja dokumendid lihtsalt kahel korral.

Riikliku taustaga isikud

Notar peab tuvastama, kas tehingus osaleb riikliku taustaga isik, tema pereliige või lähedane kaastöötaja. Riikliku taustaga isik on inimene, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. Selleks võib olla näiteks parlamendi liige või parlamenti kuuluva erakonna juhatuse liige, aga ka näiteks riigi osalusega äriühingu juhatuse liige. Riikliku taustaga isiku pereliikmeks on tema vanemad, abikaasa või elukaaslane, laps ja tema abikaasa või elukaaslane. Riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks on näiteks inimene, kes on riikliku taustaga isikuga ühises äriühingus omanik või tegelik kasusaaja. Samuti ka näiteks inimene, kes on äriühingu, mis on teadaolevalt asutatud riikliku taustaga isiku kasuks, ainus kasusaav omanik.

Kui notari juurde tuleb toimingut tegema eelnimetatud isik, siis võib notar küsida täiendavaid selgitusi varade ja vahendite päritolu kohta, sest notari kohustus on tuvastada selle isiku rikkuse ja nende rahaliste vahendite allikate päritolu, mida tehingu tegemisel kasutatakse.

Venemaa kodanik kinnisvara osta ei saa

Notar aitab läbi rahapesu hoolsusmeetmete kohaldamise võidelda varimajanduse ja korruptsiooniga ning panustab seeläbi ka riigi julgeoleku tagamisse. Kahtlase päritoluga rahaga ega sanktsioonide all olevate isikutega notari juures tehinguid teha ei saa. Näiteks on keelatud kinnisvara ostmine Venemaa või Valgevene kodanikul, kellel puudub Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki see võib tunduda ebamugav, kui notar küsib teavet raha päritolu kohta, on see siiski tehingu mõlema poole huvides ja lisaks ka seadusest tulenev kohustus, sest notari ülesanne on tagada kliendile tehingu tegemisel õiguskindlus ja usaldusväärsus.