KAART | Euroala inflatsioon püsib 2% lähedal, kuid Eestis on hinnatõus kiirem
(68)
Euroala inflatsioon oli aprillis esialgsetel andmetel 2,4% ehk samal tasemel, mis märtsis. Positiivse trendina jätkas alusinflatsioon langustrendi.
Eurostati andmetel oli aprillis alusinflatsioon 2,7% (märtsis 2,9%). Aasta tagasi oli alusinflatsiooniks 5,6%. Kuises võrdluses on euroalal hinnad üleüldiselt tõusnud 0,6%, alusinflatsioon 0,7%. Inflatsiooniraport vastas Reutersi prognoositule.
Kui viimasel kahel ja poolel aastal on kõige enam muret pakkunud energiahindade suur volatiilsus ning toidu kallinemine, siis viimasel ajal on pööratud rohkem tähelepanu teenuste hindadele, milles hinnatõus ei taha nii lihtsalt leebuda. Nüüd aga oli teenuste aastane hinnatõus mõnevõrra madalam kui viimastel kuudel: viimasel viiel kuul on aastane hinnatõus olnud stabiilselt 4%, kuid nüüd aprillis 3,7%. Kuises võrdluses tõusid teenuste hinnad siiski kiirelt, 0,8%.
Toidu-, alkoholi- ja tubakahinnad on aastaga kasvanud 2,8%, olles nüüd teist kuud järjest alla 3%. Meenutuseks: aasta tagasi oli toidu aastaseks hinnatõusuks 13,5%. Sealjuures võib märgata erisust kaubaliigiti: töötlemata toidu hinnad on aastaga kasvanud 1,3%, kuid töödeldud toidu, alkoholi ja tubaka hinnad on kerkinud 3,2%. Kuises võrdluses kerkisid toidu-, alkoholi- ja tubakahinnad 0,4%.
Energiahinnad on jätkuvalt aastases võrdluses kahanenud, kui aprillis olid hinnad 0,6% odavamad kui mullu samal ajal. Kuises võrdluses kerkisid energiahinnad siiski 0,3%. Muude kaupade hinnad on aastaga tõusnud 0,9%, kuises võrdluses 0,5%.
Eesti on viiendal kohal
Hinnad on aastaga kerkinud kõige kiiremini Belgias (+4,9%). Teisel kohal on Horvaatia (+4,7%) ning kolmandat kohta jagavad Austria ja Hispaania (+3,4%). Eesti on nende järel viies (+3,3%).
Kui Euroopa Keskpanga eesmärk on, et euroala inflatsioon võiks olla 2%, siis kokku viieteistkümnes riigis oli aprillis aastane hinnatõus suurem kui 2% ning viies riigis alla selle piiri.
Kuises võrdluses oli kõige kehvem seis Maltal, kus hinnad kasvasid kõigest kuu ajaga 2,8%. Võib öelda, et tegu on sesoonse mõjuga, kuna aastane hinnatõus oli Maltal hoolimata kiirest kuisest hinnatõusust madalam kui märtsis (2,3% vs 2,7%). Kuuga kasvasid hinnad vähemalt protsendi võrra seitsmes riigis, nende seas oli ka Eesti.
Kuuga langesid hinnad vaid ühes riigis: Belgias (-0,2%). Hinnad jäid sisuliselt paigale ka Austrias ja Soomes (mõlemad +0,1%), Iirimaal ja Leedus (mõlemas +0,2%).
Inflatsiooniraport pole avaldanud erilist mõju euribori futuuridele, kuid mõju on pigem kergelt negatiivne: näiteks kui enne oli detsembri kolme kuu euribori futuur 3,245%, siis pärast raporti avaldamist 3,275%. Siiski on turu jätkuv ootus, et Euroopa Keskpank teeb oma esimese intressikärpe 6. juuni kohtumisel.
