Tõnu Mertsina: tarbimise taastumist pidurdab majapidamiste nõrk kindlustunne

Aprillis inflatsioon aastases võrdluses (3,3%) küll aeglustus, kuid selle taga oli paljuski aastatagune baasefekt. Nimelt lõppesid möödunud aasta aprillis energiahüvitised, mis tõstis tollal hinnataset ja millega võrreldes tuli nüüd aeglasem hinnakasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuises võrdluses oli inflatsioon aga kiire, ulatudes 1,1 protsendini. Ülemöödunud aasta augustisse jäänud inflatsiooni tipuga võrreldes on hinnad kasvanud nüüdseks veel ligi 7%. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, mil inflatsioon hoo üles võttis, on aga hinnad kasvanud ligi 39%.

Elektri turuhind oli aprillis jätkuvalt madalam kui aasta tagasi ja universaalteenuse lõpetamine 1. juulist peaks elektrihinna mõju ka tarbijahindades rohkem vähendama. Naftahind maailmaturul on tõusnud aastases võrdluses küll juba ligi 10%, kuid see on bensiinihinda kergitanud Eestis vaid paari protsendi võrra. Kuna bensiini- ja diislihindade osakaal kogu tarbimiskorvis on suhteliselt väike, siis ei ole nende hinnatõusul väga suurt otsest mõju koguinflatsioonile. Küll aga avaldab see mõningast täiendavat inflatsioonilist survet äritegevuse kulude suurenemisega.

Toiduainete hindade kasv on aeglustunud, teenustel jätkuvalt kiire

Toidutoormehinnad on maailmaturul alates 2022. aasta kevadest allapoole liikunud ja ka toiduainete hinnakasv Eestis on kiiresti aeglustunud. Toidu osakaal tarbimiskorvis on ligi viiendik, mistõttu selle hinnakasvu aeglustumisel on tugev mõju ka kogu inflatsioonile. Kui mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv on kiiresti aeglustunud, siis teenuste hinnakasv on tugeva palgakasvu mõjul jätkuvalt liiga kiire. Möödunud aasta lõpust alates teenuste hinnakasv märtsi seisuga isegi kiirenes. Kuna teenused on ligi kolmandik tarbimiskorvist, on nende hinnakasvul ka väga tugev mõju.

Euroalal tõusid hinnad keskmiselt 2,4%, mis vastas ka turgude ootusele. Riikide võrdluses kasvasid hinnad Eestist kiiremini neljas riigis, kuid näiteks Lätis suurenesid hinnad aastases võrdluses vaid 1,1% ja Leedus 0,4%. Suurim erinevus Läti ja Leedu inflatsiooniga tuleb meil energiahindadest.

Hinnakasvu aeglustumine Eestis sel aastal siiski jätkub. Meie prognoosi järgi peaksid tarbijahinnad sel aastal kasvama keskmiselt 3,5%, millest ligi pool tuleb maksutõusudest. Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni aga toiduainete hindade kasvu aeglustumine ja eluasemega seotud hindade langus.

Kas majapidamised on liiga pessimistlikud?

Jaekaubandusettevõtete müügimahu tugevam langus (kahekohaline) jäi küll möödunud aasta kevadesse, kuid ka selle aasta märtsis vähenes see aastases võrdluses veel ligi 4%. Samas suurenes see kuises võrdluses. Tarbimise kasvu pidurdab majapidamiste jätkuvalt väga nõrk kindlustunne. Konjunktuuriinstituudi andmetel arvasid ligi kolmveerand majapidamistest, et Eesti majandusolukorra halvenemine jätkub. Sõjaohu kõrval suurendavad ebakindlust maksutõusud ning mure töö ja rahalise toimetuleku pärast. Nii võiks riik oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju Eesti elanike ja ettevõtete kindlustundele ja selle kaudu majandusaktiivsusele.

Ligi pooled peredest kardavad, et nende majanduslik olukord halveneb eesoleva aasta jooksul. Samas on koos inflatsiooni aeglustumise ja tugeva palgakasvuga Eesti inimeste ostujõud tasapisi paranenud juba möödunud aasta keskpaigast. Järgmisel aastal peaks ostujõud koos maksuküüru kaotamisega tegema hüppelise tõusu, mis peaks ka tarbimise kasvu rohkem toetama. Töötuse määr on küll tõusnud, kuid meie prognoosi järgi jääb see varem oodatust madalamaks, ulatudes sel aastal keskmiselt 7,5 protsendini ja järgmisel aastal peaks see vähenema.

Peale nõrga kindlustunde pidurdab majapidamiste tarbimist hoiuste struktuuri muutus. Kuigi hoiuste portfell kasvab, on sellest 36% suunatud tähtajalisele hoiusekontole, samas kui jooksvaks kasutamiseks mõeldud nõudmiseni hoiused vähenevad kiiresti. Samuti on hoiuste reaalväärtus koos kiire inflatsiooniga tublisti vähenenud.