Tarkus merest, mere tagant: innovaatiline, jätkusuutlik ja keskkonnaga arvestav meretehnika õppekava

Liina Tabri, Tallinna Tehnikaülikooli meretehnika magistriprogrammi juht, lektor, nelja lapse ema ja aktiivne kogukonna liige, elab moto järgi: „Kes teeb, see jõuab!“ Ta kutsub kõiki, kes on huvitatud merendusest ja keskkonnakaitsest, liituma ja andma oma panuse keskkonnasäästlikku merendussektorisse.

„Keskkonnakaitset õpetades uurin alati kursuse alguses õppijate seniseid arusaamu keskkonnakaitse vajalikkusest ning käitumismustreid ja -valikuid. Huvitav on jälgida, kuidas aastatega inimeste hoiakud muutuvad. Ka kursuse lõpuks on paljude arvamused 180 kraadi muutunud. See on äge tunne, kui oledki suutnud kellegi mõtlemist muuta,“ kirjeldas Tabri õpetamise võlu. „Mõtlemise, mitte lihtsalt tuupimise arendamine, ning noorte teaduspisikuga sütitamine on väga oluline,“ räägib Tabri.

Merendussektor on suurendanud keskkonnasäästlikkust, vähendades laevakütuste väävlisisaldust ja liikudes üle alternatiivsetele energiaallikatele nagu biokütus, elekter ja gaas. 2021. aastal kehtestas Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) Euroopa laevandusele meetmed, millega plaanitakse vähendada süsinikuintensiivsust 11% aastaks 2026 ja kasvuhoonegaaside heitmeid 50% aastaks 2050, võrreldes 2008. aasta tasemega.

Lisaks heitgaasidele tekivad merel ka muud jäätmed, näiteks tualettide reovesi, mille Läänemere laevad sadamas linna kanalisatsiooni pumpavad. Kuigi kunagi visati tahked jäätmed lihtsalt üle parda, on see viimasel kümnendil olnud ebaseaduslik. Laevad võivad kanda ka taimi, organisme ja baktereid võõrasse elukeskkonda. Üks võimalus selleks on ballastvesi, mida kasutatakse laeva stabiilsuse ja manööverdamisvõime suurendamiseks. Praegu peavad laevad ka ballastvett töötlema.

Üks meretranspordi kõige murettekitavamaid keskkonnamõjusid on aga müra ja juba ehitatud alustel on seda ka raske vähendada. Müra võib vähendada nii taimede, loomade kui ka muude mereorganismide arvukust. Seda mõju tuleb sadamaid ja mereteid planeerides arvesse võtta. „Oluline on, et inimene saaks merelt oma kasu kätte, seejuures mere seisundit mitte halvendades ja ideaalis seda hoopis parendades,“ selgitab meretehnika programmijuht alusväärtusi.

Meretehnika magistriõppe programm alustas esimest korda 2023. aasta sügisel. Magistriõppes saavad süvendatud laevaehituse teadmised bakalaureuseastmes väikelaevaehitust või mõnda muud insenerikallakuga eriala õppinud. Tabri mainib, et enne õppekava avamist pidid edasiõppimise sooviga tudengid suunduma välismaale – Norrasse, Taani, Soome, Rootsi või Prantsusmaale. Nüüd tuleb võimalus koju kätte. Kuna uus õppekava on ingliskeelne, lihtsustab see oluliselt edaspidist tööalast suhtlemist ja aitab kaasa töövõrgustike tekkele – merendussektori töökeel on inglise keel. Muidugi panustab rahvusvaheline magistrikava ka huvilistele naaberriikidest.

Õpe on loomult praktiline ning esmalt saab katsetada aluste toimimist mudelitel ja katsebasseinis. Tööpõld meretehnika sektoris on seoses murranguliselt areneva meretööstusega väga lai, lubab Tabri.

TalTechi Kuressaare kolledžis tegutsevas meretehnoloogia kompetentsikeskuses asub Baltimaade suurim, 60-meetrine katsebassein, mis on varustatud lainegeneraatori, aktiivsummutiga ning kõrgekvaliteediliste allveekaameratega. „Saart ümbritsevat merd see siiski täielikult asendada ei suuda, sest looduses tulevad mängu veel tuule suund, hoovused, merepõhja iseloom ja palju muud,“ selgitas lektor. „Maa peale ehitades saame üsna täpselt hinnata, kui kaugele mõju ulatub, ja näha selgemalt ette erinevaid stsenaariumeid. Mere puhul see nii lihtne pole,“ kõneles Tabri. Ta ise elab mere lähedal ja näeb iga päev, kui eriilmelised võivad meri ja rannik olla. „Meretehnika ja väikelaevaehituse programmijuhist kolleeg, insener Mihhail Afanasjev ütleb: kui suudad ehitada laeva, suudad ehitada mida iganes,“ naerab Tabri.

Alates 2023. a. lõpust töötab Liina Tabri Kuressaare kolledžis ka biosfääri programmiala Saaremaa toimekeskuses, kus tema koordineerida on meie eriilmeliste saarte elurikkuse ja kultuurilise mitmekesisuse säilimine, koostöö tõhustamine kohalike omavalitsuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel, samuti ka teadlikkuse tõstmine UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala osas. “Meist peab lähitulevikus saama maakonna teadusmaastiku ning keskkonnaalaste väljakutsete lahendamise lipulaev,“ sõnab Tabri. Valikkursused gümnaasiumi(te)le, õpilaste suvekoolid, Saaremaa teaduskool, rahvusvahelised koostööprojektid on vaid mõned näited biosfääri programmiala tulevikutegevustest.

Tabri on olnud Kuressaare kolledžis keskkonnakaitse lektor aastast 2017. Tartu Ülikoolis õppis ta aga keskkonnatehnoloogiat, spetsialiseerudes doktoriõpingute ajal taimeökoloogiale ja maastike ajaloole. Lisaks põhitööle teeb ta tänini ka loodushariduslikke matku ja taimeretki.

Noorte sütitamiseks teaduspisikuga annavad Liinale head eeldused varasem töökogemus Eesti Teadusagentuuris teaduse populariseerimise üksuses ning paljud üritused, mida ta on aastate jooksul korraldanud. Tabri panustab ka Leisi kogukonnaellu, kuulub Leisi Kooli hoolekogusse, osaleb aktiivselt Leisi osavallakogus, MTÜ Melsase Sahver tegemistes ning korraldab erinevaid liikumisüritusi. Ta kuulub Naiskodukaitse Leisi jaoskonda ning tegeleb lisaks ka ettevõtlusega. Tema suureks kireks on rahvatants ja jooksmine, millega ta on nakatanud ka lapsi ja kogukonda. Kui aega üle jääks, sooviks ta kogukonnale õpetada ka peotantsu.

Tutvu TalTechi Kuressaare kolledži õppevõimalustega

Vastuvõtt TalTechi on avatud ja avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani.

Vaata lähemalt